reede, 21. veebruar 2014

Avaldati üleskutse Eesti maarahva lõplikuks robotiseerimiseks.

Meie fundamentaalloogiliselt haritud eliit tahab kiirendada eesti rahva robotiseerimist. Nende juhtlause kõlab: "Hästi juhitud ja targalt korraldatud oma riik aitab meie rahval üleilmastuvas maailmas õnnelik ja edukas olla." http://arvamus.postimees.ee/2704768/poordumine-toompea-rahvas-otsustage-haldusreform
Targalt korraldatud - millise tarkus kohaselt? Ikka selle võõrandumisele viinud tarkuse kohaselt.
Kui suur seltskond saab maksimaalselt olla inimlik?


http://en.wikipedia.org/wiki/Dunbar%27s_number

Eesti wikis puudub mõiste Dunbari arv. Inimese sisulise kommunikatsiooni piir on umbes 150 inimest. Aju on lihtsalt sellise ehitusega.

Ma tõlgendan seda nii, et ühe põlvkonna inimeste arv kogukonnas ei tohiks olla suurem kui 150. 
Üks hinnang:
See on umbes nii suur kogukond, kelle põhikoolis on 100 piires õpilasi. Siis lapsed omavahe ja koolilähedased täiskasvanud kokku - tulebki 150, meeltega jälgitav inimeste maailm.
Teine hinnang:
Kui igas peres on isa ja ema, siis annavad 150 kokku 75 aktiivset peret. Tegelikult vähem, sest on ka pensionäride pered olemas.

Igatahes - kaaludes nii või naa Dunbari arvu ümber, tuleb hinnata, et inimlikult targasti korraldatud omavalitsus ei saa hõlmata üle 1000 inimse. Robotiseeritud või halva linna kombel on vastupidi - seda parem, mida suurem omavalitsus.

Kahjuks pole meil ammu enam inimlikku haridust ega kultuuri!
Väga vähe samme oskame teha inimsuse suunas praegusel ajastul, ikka ja jälle astume masinloogika ämbrisse.

Statistika ja linlike mudelite peal kasvanud targad tahavad  luua "õnnelikkuse statistikat", suuri omavalitsusi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar