läbi kommunikatsiooniliste seikluste kadalipu,
käisin teatris.
Kangemat ega isegi õlut ei müüdud.
Ainult kohvi anti (ilma rahata) ja kompvekke.
Eelmine kord, kommunikatsiooni-eksituses istusin keldris laua taga ja 2.50 eest tellisin pitsi jaapani viskit. Päris viski, mitte mõni sake.
Lavastaja oli Jüri Kaldmaa
Seekord näitemäng meeldis.
"Penskarid" tekst on trükitud: Jaan Tooming.Religioossed motiivid minu loomingus (2011), lk 215-224
"Penskarid" sisu on väga aktuaalne. Et kuidas inimesed vanaks jäävad ja vaesed on ning tahavad hoopis midagi muud.
35 minutit penskarite hala ja foresight moodi seletusi oli sisu poolest väga tihe. Tükk oli tihedaks kirjutatud nii, et meespenskar on grafomaan ja ta loeb naisele ette oma päevikust lehekülgi. 3 näidendi pilti ja 6 lugu päevikust. Pentti Linkola lainel oli üks teema ja pidev kahtlemine Põhiseaduse vaimus.
Mulle meelis kõige rohkem teema "Vennaskond". See oli lugu ühest eesti rahvusvahelisest perekonnast kus vägev valgustusvaim, ei leidnud endale Eestimaal piisavalt järgijaid ja siirdusid Okeaaniasse valgustatud vennaskonda rajama.
Igatahes - kommunikatsiooniliselt väga ladus korraldus: väga väikese viinaga (isegi ilma viinata) - pikk rida teemasid esitada. Soovikorral võib edaspidi päevikulehti asendada teiste, päevakajalistega.
Papa Karla meeldis mulle rohkem! Ma polnud varem osanud tähele panna, kui avarat enesepettuse universumit Papa Carlo markeerib!
Mu arust saaks sellest seletada palju-palju rohkemat kui Jaan Toomingas on proovinud.
Ma ei hakka seepärast siin ümberjutustusele kulutama. Kui kunagi mahti saan, siis intrigeerin seda suuremas mahus.
-------------------
klipp Penskaritest.
klipp Papa Karlast
Anu Sildniku arvustus.
http://teatriterake.wordpress.com/2013/05/10/anu-sildniku-arvustus-penskarite-ja-papa-karla-kohta-tanases-sirbis-10-05-13/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar