Talvel sai siin arutletud, et kas on keegi kirjutanud raamatu seltskonna sünergilisest arenemisest.
Kergemeelsus-otsida-reisijuhti
Permi-komi konverentsile valmistudes sattusin niidiotsale, mis viis Asimovi Alasti Päike (1956) juurde.
Üks tutvustus raamatust:
See niidots algas vist Valdo referaadist keeruliste süsteemide kohta, ja läks läbi võrgu-kommunikatsiooni uurivate sotsioloogide ja matemaatikute. Duncan J Watts näiteks.
Asimovi raamat pole otsene käsiraamat kogukonna arendajale. See on fantastiline jutt tuleviku inimkonnas - Maal on inimesed varjunud terasest koobastesse, seega pidevalt üksteise läheduses ja sunnitud kokkupuutes. Suurel planeedil Solaaria elab aga ainult 20 000 inimest suurel planeedil, iga inimene üksikuna avaras mõisas paari tuhande roboti teenindada.
Üsna huvitav arutlus - millised hoiakud, tavad ja kompleksid kujunevad inimestel
- -hõreda asustuse puhul
- -tiheda asustuse puhul.
- -kuidas mõjutab inimesi virtuaalne suhtlus
