Lugu(66)valdo_Agu

21. aprillil
Valdo, Agu

TIMELINE

https://www.youtube.com/watch?v=6LLadSzXSgA
3:00 Minu põlkonna elutüübid
seenioride põlv praegu
Praegune väga eriline aeg
5:00 Nagu olnuks tühjad aastad mõnikord
7:40 diskursusest Eesti wikis
8:50 Jekateriinburgi metodoloogia ringis....
11:15 kõnelda väga erilisest tänapäevast
12:50 Ailevi blogi
14:30 Taleb
sünd 1966
16:30 anti-haprus
18:20 Talgujatel alati olnud ... kammitsematus kaasajast
20:00 Ajalukku kammitsetus - Schweitzer taunis seda juba 100 a tagasi
21:45 93 sain aru, et elu on ikka pööranud mineviku kammitsasse
22:50 Bruce Lipton i seletus tänapäevast
tema sõnastuses - praegu vaja usku vahetada
25:20 Ruuta kommentaarist KYSK mustandist
26:30 praegused positiivsed märgid ..- võivad põrmustuda eksistentsiaalses konfliktis
Taleb raamat
juhuslik maailm
33:00 kas elu - mängupõrgu
kasiino on etterehkendatud, mitte loomulik juhuslikkus
34:30  süsteemid suuremaks - aga ohtlikkus...
36:00 Dunbari mahtu süsteemide töhtsus
37:45 kvantmehhaanika eluloogikas???
38:40  http://lectoriy.mipt.ru/lecture/DeepHack-L03-150721.03
Нейроны и сети в СССР и в России
Дунин-Барковский Виталий Львович
40:40 bioloogid - matemaatikud, füüsik suudab tõlkida
41:30 miks mul unustatud see klipp, peaaegu...???
42:35 robotitest saavad me partnerid
43:25 reduhhini viide bioloogilisest ja mittebioloogilisest
45:15 bioloogilisel süsteemil parem kursihoid kui sotsiaalsel
47:45 põhjendust ei ole, on kogemus... huvi ärkab paljudel laines
49:00 30-datest eluaastatest - labor
50-dad füüsikud
75-selt - vaimuimpulsid
52:30 Libarebase väejooks ...
mingi laulupeomõõtu ja üldrahvalik
meediaprojekt
sama asja erinevad kohad
54:20 millised väljavaated kummagi ääre jaoks
56:10 meediaprojektid on tegusamad tänapäeval
57:50 sinijärv-Kivisildnik-kauksi Ülle-ehelvest ...
59:40 kuidas läks käima Minu-Eesti
1:01:00  füüsikaõpetajate edu mudeli kordamise katse
1:05:00 müügi protsessi õnnestumine mitte üle 10% initsiatiividest
1:07:50 Rainer Nõlvak seletas viljandil
1:09:00 Mis sai kirjutatud 2009
http://talgujad.forum.co.ee/t135-ain-aaviksoo-raagib-me-motlevast-revolutsioonist
1:10:30 Eesti maal käib koguaeg laulupidu
1:12:10 peavoolu sisu
1:22:00 omandada Talgujate jaoks uus stiil
1:23:00 rahvale on vaja uut utoopiat
1:39:50 uued tehnoloogiad, võimalused
1:48:00Tarkusel, arusaamisel on teine tähendus kui 20.sajandil
1:49:00 Navigatsija
1:50:00 GP-st on võimalik aru saada
1:56:00 nüüd on piksel peenem, ajul suurem koormus
2:08:00 Usukorralduse tööjaotus
Margus Ott, Mikita,
2:11:00 nende kultuuriga suhelda - kas käia seal sees või püüda intrigeerida
nemad Talgujaid ei näe

link venekeelse Taleb raamatuni
http://dlx.bookzz.org/mygenesis/48/4539fee1f946077802729bea82fd2892/_as/%5BTaleb_Nassim_Nikolas%5D_Antihrupkost._Kak_izvlech_v(BookZZ.org).fb2

Lugu(65) Valdo_Agu

14. aprillil

0:30 Talgujad läbi aegade
2:40 timeline päevakorras korduvalt
4:10 vanemate ja enda elu pöördepunktid
5:30 millal tekib vajadus timelineks
6:50 noores eas inimenetavaliselt ei vaata sisukalt tagasi
7:40 noorte kuulsuste memuaarid
nende turupraktika lugu
nõukogude kirjanduses noorte arengulood
katajevi Polgupoeg
10:20 timeline huvi mõnele inimesele omane
12:00 uske endast, kas truuksjääv või muutub elu jooskul
14:00 eritüübilised lähenemised viimases klubis
17.00 usud pärinevad ... kultuurirestoranis hetke menüüst valitud
18:00 jalgrattaskeemis .... oleviku kolmandikus praktiseerivad stereotüübid
24:00 stereotüüp - üldistus tüüpidele
25:20 positsioon on teine, kitsam
stereotüüp ...oskad oletada meile tundmatut, adumatut
28:00 Valdo ... järjekindlam
Marko?
31:30 Marko vana küsimus - mis usku te siin olete. Milles Liivimaa parimad?
see küsimus vastuseta
39:40 Tõde on valus kuulata
Tammsaare: inimene ei taha kuulda tõde. Inimene tahab, et teda armastatatakse
 41:00  Metodoloogia juttudes ei puudutatata tavaliselt hierarhilisust
Manuel Castells on nende pildist väljas
hierarhilisus raske järele andma
netokraatiate jutus hierarhia säilib
45:30 Bruce Liptoni seletusel juurdus hierarhia kui mehelik alge algas siis kui hakati põldu kündma
48:00 Valdo omast usust
Hegel - objetiivsus
11 aastased eluperioodid
humanitaaria
füüsika
labori tegemine
praegu seitsmes periood
Hegeli vastu - risoom, mükorisaalne
53:00Daniele Montichelli
Kapillaarsus talgutes
56:00 Navigatsija suunas
eelviimane märtsi kuu fail
http://bbb.navigo.su/playback/presentation/0.9.0/playback.html?meetingId=503d0bae957b40c11854e0ee44a3389439282008-1458575374202575374202
SAE 38:00 kuni 52:30
58:00 nooruse etapi probleemid
intiimsed, eksistentsiaalsed. enesekehtestamine
sotsiaalne aktiivsus - ajupesu vili
1:01:00 kuidas noore inimese maailmas käia - Voloviki kombel
Ühe pika ODI asemel kaks väiksemat mängu
1:06:00 KÜSKI konkursile - sobiva sagedusega mõttetalgud
1:07:00 Scriptis Viktoria skeem
1:09:00 Talgujate timeline
katsetused InVictaga
Schweitzer, Steiner, Soros
1:16:00 Tegususe aspektis - maailma parim?
Inimesee loomulikes piires tegusus - niš



http://www.mmk-documentum.ru/

lugu(64)Valdo_Agu

7. aprillil kõnelesime:

0:15  kava tänaseks
Võrokestega 31.märtsil
KÜSK konkursist
Clement Ivanov
Navigatsija
Reduhhin

1:00 Hennu ja Raineriga

(Eelmise) arengusammu skeem

16:40 KÜSK konkursist
Jüripäeval millest kõnelda
19:20 Ülar Loolaid suudaks KÜSK teemal...
21:10 KÜSK jaoks tekst 2 lk. saab valmis.
23:00 Talgujate "õng" on salajas
Ruutaga...
25:00 Tsiistres - salaseltsi üritus?
salduse lahtimuukimise üritus?
26:30 VIR - refleksioon seiskab mängu
27:10 Valdo ... refleksioonist
29:00 milline on meetod õngede levitamisest
30:40 kui suudaks mingi seltskonna 2 a koos hoida...
31:15 Mispärast ei jooksnud õnge andmine  käima INVICTAs
34:50 mängueufooria laksu ei saanud?
37:30 raske inimesi oravarattast välja tuua
38:30 refleksioonitoonus oli kus?
Mihkel Pärnamäe
42:40 äriline või mittetulunduslik...
44:40 eesti nõustamisäri peaks kokku hoidma
45:40 filosoofia, maailmavaade, etno-futu koondumisideeks?
47:30 Jan Rahman
51:25 Suhtedraama Ruutaga
1:05:40 Ben Goertzel Chaotic Logic
https://en.wikipedia.org/wiki/Ben_Goertzel
1:07:00 tegeleb sõbraliku tehisintelletiga
KÜSKI konkursile
http://exinimene.blogspot.com.ee/2016/04/konkursi-idee.html
1:10:00 Filmitegija Jaanis Valk
https://www.facebook.com/jaanis.valk?fref=ts
dokumentaalfilm?
1:15:25 peab stiililt, vormilt sisult, silma jääma

1:20:00 Clement Ivanov
http://wiki.teamliquid.net/dota2/Puppey
http://www.esportsearnings.com/history
Film (Free to Play)
https://www.youtube.com/watch?v=29i1eBcDr4Y

1:36:00 aga varjuküljed:
https://en.wikipedia.org/wiki/Hikikomori
Ryū Murakami
https://www.livelib.ru/tag/%D1%80%D1%8E-%D0%BC%D1%83%D1%80%D0%B0%D0%BA%D0%B0%D0%BC%D0%B8https://en.wikipedia.org/wiki/Ry%C5%AB_Murakami

1:37 4/5 on poisid
Ryū Murakami  romaan

1:38:50 kõnelda sellest NAVIGATSIJA suunas 

konkursi-idee

  Selline võiks olla Talgujate idee KÜSK konkursi esimesse vooru saatmiseks (2. mai)

 ---------------------------------------------------------------------------------------

Teematutvustus KÜSK "Nutikate Lahenduste" konkursile

19.04.2016. Lisasin lehekülje lõppu parandatud variandi. Muudetud on teksti esimene osa, sinine.



8.04.2016
Müütide keeles
Juurutame Libarebaste väejooksud ehedasse Inimestemaailma. 

Vanarahvale oli tuttav Libahundiks käimine, aga meie võõrandunud ja robotiseeritud ajal on tervistav juurutada energeetilisi ärakäimisi argisest oravarattast tõelisse Inimeste Maailma. Asjassepühendatud praktiseerivad selliseid retki 20-25 osaleja gruppidena – vähemalt kaks korda aastas korraga umbes kolmeks päevaks. "Väejooksuretked" kujutavad endast intensiivseid (mõtte)talguid osalejatele oluliste probleemide lahendamiseks. Retkede vahele jääval ajal toimuvad lühemad aktivistide töökoosolekud ja netisuhtlus.
Muiste olnust üks sarnasus meiega ongi libahundiks käimine, seda teostasid teatavasti asjassepühendatud seltsis koos. Teine sarnasus on šamaanipraktikaga - erilise väeseisundi saavutamine, retked teistesse ilmadesse või olekutesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Šamaanid tarvitasid väeseisundi saavutamiseks seent või rohtusid, meie puhul toimub sama kollektiivse selguse- ja väeseisundi saavutamine piisava kestusega ja eriliselt korraldatud kollektiivses mõttetöös. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega.

Väeseisunditest kõneldes võime omas ürituses leida sarnasust ka meil viljeldavates väekunstides nagu India juurtega jooga ja Hiina juurtega qi-gong ning teised, mille alused ulatuvad tsivilisatsiooni-eelsetesse šamaanitarkustesse. 

Mitmete sarnasuste kõrval on meil üks oluline uudne moment. Muistsete väekunstide aktiivne üksus on isik, areng toimub tema meeltes ja organismis vastavaid harjutusi tehes. Meie üritust võib nimetada SOTSIAALSEKS JOOGAKS, meil on tegevusüksuseks inimese loomulikele tajupiiridele vastava suurusega grupp inimesi ja arengus on esmatähtsad grupisisesed loomulikud kommunikatsioonid, eelkõige kõnelemine. Sotsiaalne jooga on inimeste loodusliku kommunikatsiooni praktika täiesti uuel väekogemuse tasemel, see sai võimalikuks alles nüüd, kui kunstlikus ja tehnoloogilises kommunikatsioonis on saavutatud enneolematu tarkus. Ja samas sündinud ka täiesti uus, senisest võimsam võõrandumislõks loomulikule inimesele. Teisisõnu - toonaste inimeste elumõistmine põhines esivanemate kogemusel ja küllalt stabiilsel kalendritsüklilisel korraldusel; ja hiljem kindlal tekstikorpusel - näiteks Piiblil või isegi newtonlikul või marksistlikul fundamentalismil. Kaasaegses kuradi-keerulises-maailmas on tegu märksa laiema vaatevälja, suurema muutlikkuse ja detailsusega. Maailma seletamisel on piksel ja lahutusvõime toonasest märksa peenem. Inimese püsimiseks ja võõrandumise vastu abi otsides vaatame lootusega etnograafilistele kogemustarkustele. Samas ei ole mõistlik ja võimalik kolida elukorraldusega muuseumi. Mõttetegusust saab koondada küll tuttavate etnofuturistlike metafooride ümber, aga vastavaid praktikaid tuleb kujundada etnograafilistest eeskujudest märksa tihedama pikseliga ja kõrgema energeetikaga. Meenutagem hüstereesinähtusi füüsikas ja ökoloogias: hävinud olekut saab taastada, aga selleks tuleb rakendada märksa suuremat väge kui toimis hävingus ja tolles taastatavas olekus.

Enne konkreetseks minekut katsume öelda veel korra juhtlaused või -metafoorid:

• Kuradi-keerulises-maailmas saab inimsust taastada ja arendada nagu selguse- ja väereise INIMLIKKUSE MAALE.
• Selguse ja väereis kujutab endast Mõttetalgut osalejate jaoks olulisel arenguteemal.
• Väereiside korralduses on oluline järgida inimmeelte looduslikke piire (Dunbari arv, umvelt.)
• Väereiside kestus, sagedus ja tööstiil peab olema kooskõlas inimmeelte looduslike omadustega.
• Väereiside vahel saavad inimesed osaleda muudes aktiivsustes, sealjuures rakendada reisidel kogetud selgust ja uurida argisuundumusi.
• Visioon korraldusest: „Väenakataja”- arengupartner(id) – võrgustik.

Kaasaja keeles, praktilistest tagamaadest

„Väenakatajaks” saab praegu Eestis olla klubi TALGUJAD ja peamiseks arengupartneriks võiks olla Võro Selts VKKF või mõni teine arengutegus reaalne kogukond.

Klubi TALGUJAD nime alla on praegu Eestis koondunud inimesed, kes osalevad metodoloogilistes mõtte-tegevuslikes arenduspraktikates. Sarnast ideed kannab veel arvukalt kolleege Venemaal, Lätis, Valgevenes, Ukrainas, Iisraelis ja mujalgi. Talgujate eellooks tuleks nimetada TÜ kõrgkoolipedagoogika laborit ning aastaid 1970-90, hiljem Agrotööstuskoondise Juhtimise Kõrgemat Kooli. Esialgu tegeletigi ainult tollase kõrghariduse korraldusega; perestroika ja iseseisvumise päevil kujunesid tegevusväljaks haridusuuendused laiemalt ja viimaks põllumajanduse reorganiseerimise ning privatiseerimise ja omavalitsuse arengukavad. Põhiliseks töövormiks kujunesid mitmepäevased kollektiivsed väe- ja selguseüritused (mõttetalgud). Neil aastatel korraldasime umbes 150 mitmepäevast mõttetalgut, milles saavutati vägi ja selgus kümnete kollektiivide probleemide rakendamiseks. 90.-datel aastatel see praktika vaibus, viimastel aastatel on grupp veterane koos nooremate huvilistega taas koondunud nime all TALGUJAD ja selle tekstiga väljendame soovi mõnele aktiivsele arendusmeeskonnale oma kogemustarkus üle anda.

Vene kolleegidega algas koostöö 1970-date lõpus. Moskva metodoloogilise liikumise alguseks peetakse 1952. aastat ja selle juhiks kujunes G.P. Štšedrovitski. Venelaste esialgseks teemapüstituseks oli marksistliku filosoofia parandamine, reaalsusele lähedasemaks toomine. Eestis teatakse metodoloogilise liikumise algatajatest kõige paremini dissidenti A. Zinovjevit. Vene kolleegid jõudsid samuti praktiliste rakendusteni 70-date lõpus, nende kollektiivsed selguse- ja väeüritusi nimetatakse organisatsioonilis-tegevuslikeks mängudeks, need kuni sadakond inimest haaravad kollektiivsed üritused kestavad umbes nädala ja lahendusi leitakse keerulistele probleemidele.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.

Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.

TALGUJAD klubi sooviks on praegu toetada mõnd aktiivset arendusmeeskonda ja seejuures meie kogemustarkus üle anda. Et luua ja arendada koos SOTSIAALSET JOOGAT.

https://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetalgud

https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_metodoloogiakoolkond

https://ru.wikipedia.org/wiki/Щедровицкий,_Георгий_Петрович

http://exinimene.blogspot.com.ee/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html


________________________  Teine variant 19.04.2016 ____________________________


Libahundireisid selgust ja väge hankimas.

 Müütide keeles
Juurutame Libahundi väejooksud ehedasse Inimestemaailma.
Vanarahvale oli tuttav Libahundiks käimine, aga meie võõrandunud ja robotiseeritud ajal on tervistav juurutada energeetilisi ärakäimisi argisest oravarattast tõelisse Inimeste Maailma. Asjassepühendatud praktiseerivad selliseid retki 20-25 osaleja gruppidena – vähemalt kaks korda aastas korraga umbes kolmeks päevaks. "Väejooksuretked" kujutavad endast intensiivseid (mõtte)talguid osalejatele oluliste probleemide lahendamiseks. Retkede vahele jääval ajal toimuvad lühemad aktivistide töökoosolekud ja netisuhtlus.
Kantseliidis.
Algatame ja juurutame kogukondi/kollektiive väestava arendusvõrgustiku. Selleks tegutsevad koos   kollektiivse mõttetõõ vorme viljelev klubi TALGUJAD, Võro Selts VKKF ja teised Lõuna-Eesti huvilised ning teemaks on suvaliste aktuaalsete kohalike probleemide lahendamine. Meetodiks on mitmel pool maailmas arenev mõttetegevuslik lähenemine ja selle Eesti oludes arendatud varianti nimetatatkse  keeruliste probleemide MÕTTETALGUD.

Väsitava  detailirohkuse vältimiseks  jätkame metafooriliselt.  Muiste oli nii, et mõned  inimesed käisid seltsis libahundiks - argielust erinevas  seisundis või olekus. Libahundiks käimine oli paheline, meil siin vastupidi - jutuks on tervistav reis argisest rutiinist  ära kõrgemasse väe- ja selguseolekusse. Sarnaselt sooritasid šamaanid oma meetoditega retki teistesse olekutesse või ilmadesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Paljud meist harrastavad India juurtega jooga ja Hiina juurtega qi-gong või muid väekunste, ja on kogenud nende tehnikatega eriliste tervistavate seisundite saavutamist. Seni teatakse harvemini, et viimase 30-40 aasta vältel on välja töötatud praktika, mida võiks nimetada "SOTSIAALSEKS JOOGAKS" või "LIBAHUNDI TERVISEJOOKSUKS" - teatavaid grupidünaamilisi võtteid rakendades on sobiva suurusega kollektiivil võimalik jõuda endale tähtsates  probleemistikus erilisse selguse- ja väeseisundisse. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks on optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega. Väiksema grupi (ja aja) puhul sünergia ei rakendu, probleemipundar veenvat lahendust ei leia.
Selleks, et uustulnuk saaks "väejooksude" teel areneda ja nii kogetut kommunikatsioonikultuuri argielus rakendama,  on tal vaja järgmises väe-ja selgusesündmuses osaleda varem, kui kogemus taandub ratsionaalsest mälust emotsionaalsesse mälusse. Teisisõnu -  algajal on arenemise jaoks oluline, et "väesündmuste" vahed ei veniks pikemaks  poolest aastat.

Käesoleva projektiga, mis koosneb   pikemate mõttetalgu seeriast  ja vahepealsetest aktivistide töökoosolekutest, tahetakse saavutada:
• Kogukonnad leiavad optimaalsed teed oma reaalsete probleemide lahendamisel
• Juurduvad uued ja viljakamad võtted mitmesuguste arutelude ja töökoosoelkute korraldamisel.
• luuakse uudseid korraldusi sotsiaaleluks, tööhõiveks ja toimetulekuks, noorsoo kasvatamiseks.
• Inimesed harjuvad tähele panema, mõistma ja siduma teisi, endast erinevaid inimesi ja arusaamu
• levib teadmine ja kogemus eesliiniteaduse seisukohtadest kuradi-keerulises-maailmas
• luuakse meeskond ja võrgustik kogemuse edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks.

Tagamaadest

„Väenakatajaks” saab praegu Eestis olla klubi TALGUJAD ja peamiseks arengupartneriks võiks olla Võro Selts VKKF või mõni teine arengutegus reaalne kogukond.

Klubi TALGUJAD nime alla on praegu Eestis koondunud inimesed, kes osalevad metodoloogilistes mõtte-tegevuslikes arenduspraktikates. Sarnast ideed kannab veel arvukalt kolleege Venemaal, Lätis, Valgevenes, Ukrainas, Iisraelis ja mujalgi. Talgujate eellooks tuleks nimetada TÜ kõrgkoolipedagoogika laborit ning aastaid 1970-90, hiljem Agrotööstuskoondise Juhtimise Kõrgemat Kooli. Esialgu tegeletigi ainult tollase kõrghariduse korraldusega; perestroika ja iseseisvumise päevil kujunesid tegevusväljaks haridusuuendused laiemalt ja viimaks põllumajanduse reorganiseerimise ning privatiseerimise ja omavalitsuse arengukavad. Põhiliseks töövormiks kujunesid mitmepäevased kollektiivsed väe- ja selguseüritused (mõttetalgud). Neil aastatel korraldasime umbes 150 mitmepäevast mõttetalgut, milles saavutati vägi ja selgus kümnete kollektiivide probleemide rakendamiseks. 90.-datel aastatel see praktika vaibus, viimastel aastatel on grupp veterane koos nooremate huvilistega taas koondunud nime all TALGUJAD ja selle tekstiga väljendame soovi mõnele aktiivsele arendusmeeskonnale oma kogemustarkus üle anda.

Vene kolleegidega algas koostöö 1970-date lõpus. Moskva metodoloogilise liikumise alguseks peetakse 1952. aastat ja selle juhiks kujunes G.P. Štšedrovitski. Venelaste esialgseks teemapüstituseks oli marksistliku filosoofia parandamine, reaalsusele lähedasemaks toomine. Eestis teatakse metodoloogilise liikumise algatajatest kõige paremini dissidenti A. Zinovjevit. Vene kolleegid jõudsid samuti praktiliste rakendusteni 70-date lõpus, nende kollektiivsed selguse- ja väeüritusi nimetatakse organisatsioonilis-tegevuslikeks mängudeks, need kuni sadakond inimest haaravad kollektiivsed üritused kestavad umbes nädala ja lahendusi leitakse keerulistele probleemidele.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.

Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.

TALGUJAD klubi sooviks on praegu toetada mõnd aktiivset arendusmeeskonda ja seejuures meie kogemustarkus üle anda. Et luua ja arendada koos SOTSIAALSET JOOGAT.

https://et.wikipedia.org/wiki/Mõttetalgud

https://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_metodoloogiakoolkond

https://ru.wikipedia.org/wiki/Щедровицкий,_Георгий_Петрович

http://exinimene.blogspot.com.ee/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html