Selline võiks olla Talgujate idee KÜSK konkursi esimesse vooru saatmiseks (2. mai)
---------------------------------------------------------------------------------------
Teematutvustus KÜSK "Nutikate Lahenduste" konkursile
19.04.2016. Lisasin lehekülje lõppu parandatud variandi. Muudetud on teksti esimene osa, sinine.
8.04.2016
Müütide keeles
Juurutame Libarebaste väejooksud ehedasse Inimestemaailma.
Vanarahvale oli tuttav Libahundiks käimine, aga
meie võõrandunud ja robotiseeritud ajal on tervistav juurutada
energeetilisi ärakäimisi argisest oravarattast tõelisse Inimeste
Maailma. Asjassepühendatud praktiseerivad selliseid retki 20-25
osaleja gruppidena – vähemalt kaks korda aastas korraga umbes
kolmeks päevaks. "Väejooksuretked" kujutavad endast
intensiivseid (mõtte)talguid osalejatele oluliste probleemide
lahendamiseks. Retkede vahele jääval ajal toimuvad lühemad
aktivistide töökoosolekud ja netisuhtlus.
Muiste olnust üks sarnasus meiega ongi libahundiks käimine, seda teostasid teatavasti asjassepühendatud seltsis koos. Teine sarnasus on šamaanipraktikaga - erilise väeseisundi saavutamine, retked teistesse ilmadesse või olekutesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Šamaanid tarvitasid väeseisundi saavutamiseks seent või rohtusid, meie puhul toimub sama kollektiivse selguse- ja väeseisundi saavutamine piisava kestusega ja eriliselt korraldatud kollektiivses mõttetöös. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega.
Muiste olnust üks sarnasus meiega ongi libahundiks käimine, seda teostasid teatavasti asjassepühendatud seltsis koos. Teine sarnasus on šamaanipraktikaga - erilise väeseisundi saavutamine, retked teistesse ilmadesse või olekutesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Šamaanid tarvitasid väeseisundi saavutamiseks seent või rohtusid, meie puhul toimub sama kollektiivse selguse- ja väeseisundi saavutamine piisava kestusega ja eriliselt korraldatud kollektiivses mõttetöös. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega.
Väeseisunditest
kõneldes võime omas ürituses leida sarnasust ka meil viljeldavates
väekunstides nagu India juurtega jooga ja Hiina juurtega qi-gong
ning teised, mille alused ulatuvad tsivilisatsiooni-eelsetesse
šamaanitarkustesse.
Mitmete sarnasuste kõrval on meil üks oluline
uudne moment. Muistsete väekunstide aktiivne üksus on isik, areng
toimub tema meeltes ja organismis vastavaid harjutusi tehes. Meie
üritust võib nimetada SOTSIAALSEKS JOOGAKS, meil on tegevusüksuseks
inimese loomulikele tajupiiridele vastava suurusega grupp inimesi ja
arengus on esmatähtsad grupisisesed loomulikud kommunikatsioonid,
eelkõige kõnelemine. Sotsiaalne jooga on inimeste loodusliku
kommunikatsiooni praktika täiesti uuel väekogemuse tasemel, see sai
võimalikuks alles nüüd, kui kunstlikus ja tehnoloogilises
kommunikatsioonis on saavutatud enneolematu tarkus. Ja samas sündinud
ka täiesti uus, senisest võimsam võõrandumislõks loomulikule
inimesele. Teisisõnu - toonaste inimeste elumõistmine põhines
esivanemate kogemusel ja küllalt stabiilsel kalendritsüklilisel
korraldusel; ja hiljem kindlal tekstikorpusel - näiteks Piiblil või
isegi newtonlikul või marksistlikul fundamentalismil. Kaasaegses
kuradi-keerulises-maailmas on tegu märksa laiema vaatevälja,
suurema muutlikkuse ja detailsusega. Maailma seletamisel on piksel ja
lahutusvõime toonasest märksa peenem. Inimese püsimiseks ja
võõrandumise vastu abi otsides vaatame lootusega etnograafilistele
kogemustarkustele. Samas ei ole mõistlik ja võimalik kolida
elukorraldusega muuseumi. Mõttetegusust saab koondada küll
tuttavate etnofuturistlike metafooride ümber, aga vastavaid
praktikaid tuleb kujundada etnograafilistest eeskujudest märksa
tihedama pikseliga ja kõrgema energeetikaga. Meenutagem
hüstereesinähtusi füüsikas ja ökoloogias: hävinud olekut saab
taastada, aga selleks tuleb rakendada märksa suuremat väge kui
toimis hävingus ja tolles taastatavas olekus.
Enne
konkreetseks minekut katsume öelda veel korra juhtlaused või
-metafoorid:
-
Kuradi-keerulises-maailmas saab inimsust taastada ja arendada nagu selguse- ja väereise INIMLIKKUSE MAALE.
-
Selguse ja väereis kujutab endast Mõttetalgut osalejate jaoks olulisel arenguteemal.
-
Väereiside korralduses on oluline järgida inimmeelte looduslikke piire (Dunbari arv, umvelt.)
-
Väereiside kestus, sagedus ja tööstiil peab olema kooskõlas inimmeelte looduslike omadustega.
-
Väereiside vahel saavad inimesed osaleda muudes aktiivsustes, sealjuures rakendada reisidel kogetud selgust ja uurida argisuundumusi.
-
Visioon korraldusest: „Väenakataja”- arengupartner(id) – võrgustik.
Kaasaja
keeles, praktilistest tagamaadest
„Väenakatajaks” saab praegu Eestis olla klubi TALGUJAD ja peamiseks arengupartneriks võiks olla Võro Selts VKKF või mõni teine arengutegus reaalne kogukond.
Klubi
TALGUJAD nime alla on praegu Eestis koondunud inimesed, kes osalevad
metodoloogilistes mõtte-tegevuslikes arenduspraktikates. Sarnast
ideed kannab veel arvukalt kolleege Venemaal, Lätis, Valgevenes,
Ukrainas, Iisraelis ja mujalgi. Talgujate eellooks tuleks nimetada
TÜ kõrgkoolipedagoogika laborit ning aastaid 1970-90, hiljem
Agrotööstuskoondise
Juhtimise Kõrgemat
Kooli. Esialgu tegeletigi ainult tollase
kõrghariduse korraldusega; perestroika ja iseseisvumise päevil
kujunesid tegevusväljaks haridusuuendused laiemalt ja viimaks
põllumajanduse reorganiseerimise ning privatiseerimise ja
omavalitsuse arengukavad. Põhiliseks töövormiks kujunesid
mitmepäevased kollektiivsed väe- ja selguseüritused (mõttetalgud).
Neil aastatel korraldasime umbes 150 mitmepäevast mõttetalgut,
milles saavutati vägi ja selgus kümnete kollektiivide probleemide
rakendamiseks. 90.-datel aastatel see praktika vaibus, viimastel
aastatel on grupp veterane koos nooremate huvilistega taas koondunud
nime all TALGUJAD ja selle tekstiga väljendame soovi mõnele
aktiivsele arendusmeeskonnale oma kogemustarkus üle anda.
Vene
kolleegidega algas koostöö 1970-date lõpus. Moskva
metodoloogilise liikumise alguseks peetakse 1952. aastat ja selle
juhiks kujunes G.P. Štšedrovitski. Venelaste esialgseks
teemapüstituseks oli marksistliku filosoofia parandamine,
reaalsusele lähedasemaks toomine. Eestis teatakse metodoloogilise
liikumise algatajatest kõige paremini dissidenti A. Zinovjevit.
Vene kolleegid jõudsid samuti praktiliste rakendusteni 70-date
lõpus, nende kollektiivsed selguse- ja väeüritusi nimetatakse
organisatsioonilis-tegevuslikeks mängudeks, need kuni sadakond
inimest haaravad kollektiivsed üritused kestavad umbes nädala ja
lahendusi leitakse keerulistele probleemidele.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.
Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.
Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.
TALGUJAD
klubi sooviks on praegu toetada mõnd aktiivset arendusmeeskonda ja
seejuures meie kogemustarkus üle anda. Et luua ja arendada koos
SOTSIAALSET JOOGAT.
http://exinimene.blogspot.com.ee/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html
________________________ Teine variant 19.04.2016 ____________________________
Libahundireisid selgust ja väge hankimas.
Müütide keeles
Juurutame Libahundi väejooksud ehedasse Inimestemaailma.
Vanarahvale oli tuttav Libahundiks käimine, aga meie võõrandunud ja robotiseeritud ajal on tervistav juurutada energeetilisi ärakäimisi argisest oravarattast tõelisse Inimeste Maailma. Asjassepühendatud praktiseerivad selliseid retki 20-25 osaleja gruppidena – vähemalt kaks korda aastas korraga umbes kolmeks päevaks. "Väejooksuretked" kujutavad endast intensiivseid (mõtte)talguid osalejatele oluliste probleemide lahendamiseks. Retkede vahele jääval ajal toimuvad lühemad aktivistide töökoosolekud ja netisuhtlus.
Kantseliidis.
Algatame ja juurutame kogukondi/kollektiive väestava arendusvõrgustiku. Selleks tegutsevad koos kollektiivse mõttetõõ vorme viljelev klubi TALGUJAD, Võro Selts VKKF ja teised Lõuna-Eesti huvilised ning teemaks on suvaliste aktuaalsete kohalike probleemide lahendamine. Meetodiks on mitmel pool maailmas arenev mõttetegevuslik lähenemine ja selle Eesti oludes arendatud varianti nimetatatkse keeruliste probleemide MÕTTETALGUD.
Väsitava detailirohkuse vältimiseks jätkame metafooriliselt. Muiste oli nii, et mõned inimesed käisid seltsis libahundiks - argielust erinevas seisundis või olekus. Libahundiks käimine oli paheline, meil siin vastupidi - jutuks on tervistav reis argisest rutiinist ära kõrgemasse väe- ja selguseolekusse. Sarnaselt sooritasid šamaanid oma meetoditega retki teistesse olekutesse või ilmadesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Paljud meist harrastavad India juurtega jooga ja Hiina juurtega qi-gong või muid väekunste, ja on kogenud nende tehnikatega eriliste tervistavate seisundite saavutamist. Seni teatakse harvemini, et viimase 30-40 aasta vältel on välja töötatud praktika, mida võiks nimetada "SOTSIAALSEKS JOOGAKS" või "LIBAHUNDI TERVISEJOOKSUKS" - teatavaid grupidünaamilisi võtteid rakendades on sobiva suurusega kollektiivil võimalik jõuda endale tähtsates probleemistikus erilisse selguse- ja väeseisundisse. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks on optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega. Väiksema grupi (ja aja) puhul sünergia ei rakendu, probleemipundar veenvat lahendust ei leia.
Selleks, et uustulnuk saaks "väejooksude" teel areneda ja nii kogetut kommunikatsioonikultuuri argielus rakendama, on tal vaja järgmises väe-ja selgusesündmuses osaleda varem, kui kogemus taandub ratsionaalsest mälust emotsionaalsesse mälusse. Teisisõnu - algajal on arenemise jaoks oluline, et "väesündmuste" vahed ei veniks pikemaks poolest aastat.
Käesoleva projektiga, mis koosneb pikemate mõttetalgu seeriast ja vahepealsetest aktivistide töökoosolekutest, tahetakse saavutada:
• Kogukonnad leiavad optimaalsed teed oma reaalsete probleemide lahendamisel
• Juurduvad uued ja viljakamad võtted mitmesuguste arutelude ja töökoosoelkute korraldamisel.
• luuakse uudseid korraldusi sotsiaaleluks, tööhõiveks ja toimetulekuks, noorsoo kasvatamiseks.
• Inimesed harjuvad tähele panema, mõistma ja siduma teisi, endast erinevaid inimesi ja arusaamu
• levib teadmine ja kogemus eesliiniteaduse seisukohtadest kuradi-keerulises-maailmas
• luuakse meeskond ja võrgustik kogemuse edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks.
„Väenakatajaks” saab praegu Eestis olla klubi TALGUJAD ja peamiseks arengupartneriks võiks olla Võro Selts VKKF või mõni teine arengutegus reaalne kogukond.
http://exinimene.blogspot.com.ee/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html
________________________ Teine variant 19.04.2016 ____________________________
Libahundireisid selgust ja väge hankimas.
Müütide keeles
Juurutame Libahundi väejooksud ehedasse Inimestemaailma.
Vanarahvale oli tuttav Libahundiks käimine, aga meie võõrandunud ja robotiseeritud ajal on tervistav juurutada energeetilisi ärakäimisi argisest oravarattast tõelisse Inimeste Maailma. Asjassepühendatud praktiseerivad selliseid retki 20-25 osaleja gruppidena – vähemalt kaks korda aastas korraga umbes kolmeks päevaks. "Väejooksuretked" kujutavad endast intensiivseid (mõtte)talguid osalejatele oluliste probleemide lahendamiseks. Retkede vahele jääval ajal toimuvad lühemad aktivistide töökoosolekud ja netisuhtlus.
Kantseliidis.
Algatame ja juurutame kogukondi/kollektiive väestava arendusvõrgustiku. Selleks tegutsevad koos kollektiivse mõttetõõ vorme viljelev klubi TALGUJAD, Võro Selts VKKF ja teised Lõuna-Eesti huvilised ning teemaks on suvaliste aktuaalsete kohalike probleemide lahendamine. Meetodiks on mitmel pool maailmas arenev mõttetegevuslik lähenemine ja selle Eesti oludes arendatud varianti nimetatatkse keeruliste probleemide MÕTTETALGUD.
Väsitava detailirohkuse vältimiseks jätkame metafooriliselt. Muiste oli nii, et mõned inimesed käisid seltsis libahundiks - argielust erinevas seisundis või olekus. Libahundiks käimine oli paheline, meil siin vastupidi - jutuks on tervistav reis argisest rutiinist ära kõrgemasse väe- ja selguseolekusse. Sarnaselt sooritasid šamaanid oma meetoditega retki teistesse olekutesse või ilmadesse, et sealt tuua tarkusemärke kogukonnale. Paljud meist harrastavad India juurtega jooga ja Hiina juurtega qi-gong või muid väekunste, ja on kogenud nende tehnikatega eriliste tervistavate seisundite saavutamist. Seni teatakse harvemini, et viimase 30-40 aasta vältel on välja töötatud praktika, mida võiks nimetada "SOTSIAALSEKS JOOGAKS" või "LIBAHUNDI TERVISEJOOKSUKS" - teatavaid grupidünaamilisi võtteid rakendades on sobiva suurusega kollektiivil võimalik jõuda endale tähtsates probleemistikus erilisse selguse- ja väeseisundisse. Tartu ja Moskva kolleegide pika kogemuse põhjal on teada, et väeselguse saavuramiseks on optimaalne 20-25 inimese mõttetalgu 3 pika päeva vältel, suurema grupi puhul kulub rohkem aega. Väiksema grupi (ja aja) puhul sünergia ei rakendu, probleemipundar veenvat lahendust ei leia.
Selleks, et uustulnuk saaks "väejooksude" teel areneda ja nii kogetut kommunikatsioonikultuuri argielus rakendama, on tal vaja järgmises väe-ja selgusesündmuses osaleda varem, kui kogemus taandub ratsionaalsest mälust emotsionaalsesse mälusse. Teisisõnu - algajal on arenemise jaoks oluline, et "väesündmuste" vahed ei veniks pikemaks poolest aastat.
Käesoleva projektiga, mis koosneb pikemate mõttetalgu seeriast ja vahepealsetest aktivistide töökoosolekutest, tahetakse saavutada:
• Kogukonnad leiavad optimaalsed teed oma reaalsete probleemide lahendamisel
• Juurduvad uued ja viljakamad võtted mitmesuguste arutelude ja töökoosoelkute korraldamisel.
• luuakse uudseid korraldusi sotsiaaleluks, tööhõiveks ja toimetulekuks, noorsoo kasvatamiseks.
• Inimesed harjuvad tähele panema, mõistma ja siduma teisi, endast erinevaid inimesi ja arusaamu
• levib teadmine ja kogemus eesliiniteaduse seisukohtadest kuradi-keerulises-maailmas
• luuakse meeskond ja võrgustik kogemuse edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks.
Tagamaadest
„Väenakatajaks” saab praegu Eestis olla klubi TALGUJAD ja peamiseks arengupartneriks võiks olla Võro Selts VKKF või mõni teine arengutegus reaalne kogukond.
Klubi
TALGUJAD nime alla on praegu Eestis koondunud inimesed, kes osalevad
metodoloogilistes mõtte-tegevuslikes arenduspraktikates. Sarnast
ideed kannab veel arvukalt kolleege Venemaal, Lätis, Valgevenes,
Ukrainas, Iisraelis ja mujalgi. Talgujate eellooks tuleks nimetada
TÜ kõrgkoolipedagoogika laborit ning aastaid 1970-90, hiljem
Agrotööstuskoondise
Juhtimise Kõrgemat
Kooli. Esialgu tegeletigi ainult tollase
kõrghariduse korraldusega; perestroika ja iseseisvumise päevil
kujunesid tegevusväljaks haridusuuendused laiemalt ja viimaks
põllumajanduse reorganiseerimise ning privatiseerimise ja
omavalitsuse arengukavad. Põhiliseks töövormiks kujunesid
mitmepäevased kollektiivsed väe- ja selguseüritused (mõttetalgud).
Neil aastatel korraldasime umbes 150 mitmepäevast mõttetalgut,
milles saavutati vägi ja selgus kümnete kollektiivide probleemide
rakendamiseks. 90.-datel aastatel see praktika vaibus, viimastel
aastatel on grupp veterane koos nooremate huvilistega taas koondunud
nime all TALGUJAD ja selle tekstiga väljendame soovi mõnele
aktiivsele arendusmeeskonnale oma kogemustarkus üle anda.
Vene
kolleegidega algas koostöö 1970-date lõpus. Moskva
metodoloogilise liikumise alguseks peetakse 1952. aastat ja selle
juhiks kujunes G.P. Štšedrovitski. Venelaste esialgseks
teemapüstituseks oli marksistliku filosoofia parandamine,
reaalsusele lähedasemaks toomine. Eestis teatakse metodoloogilise
liikumise algatajatest kõige paremini dissidenti A. Zinovjevit.
Vene kolleegid jõudsid samuti praktiliste rakendusteni 70-date
lõpus, nende kollektiivsed selguse- ja väeüritusi nimetatakse
organisatsioonilis-tegevuslikeks mängudeks, need kuni sadakond
inimest haaravad kollektiivsed üritused kestavad umbes nädala ja
lahendusi leitakse keerulistele probleemidele.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.
Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.
Vene kolleegide huvi on kujunenud rohkem administratiivsete struktuuride ehitamise ja teoreetiliste skeemide väljatöötamise suunas, Talgujate mõttetalgute arengusuunaks on olnud silmast-silma kogukonna koostööselgus ja -vägi, inimesemõõtu sisus ja kontekstis. Välismaa metodoloogidega suhtlus on Talgujatele tähtis olnud sealsete teoreetiliste tulemuste poolest, meid hinnatakse situatiivse inimeselähedase kontekstiga töötamise kogemuse poolest.
Miks mõttetegevuslikke praktikaid vähe teatakse, kas Talgujate klubi on salajane? Miks 90-datel tegevus katki jäi (peaaegu)?
Üldsus teab meist vähe sellepärast, et meie põhiväärtuseks on olnud tegemised, tekstide produtseerimine, meedia ja reklaam on olnud tagaplaanil. Aktiivsetel aastatel oli meil kutsujaid piisavalt, reklaami ei vajatud. Meie kommunikatsiooniprobleem: mitmepäevastel väe- ja selgusesündmustel elatakse läbi umbes aasta jagu elamusi ja kogemusi, seda kõike teistele kirjeldada ja teistel mõista ... oleks nagu Hatšaturjani „Mõõkade tantsu” seletamine romaanis või teaduslikus artiklis. 90-datel arenes turumajandus ja meie kogemus liigitus koolitus- ja nõustamisärisse, äriinimesed enamasti soovivad jätta endale teatud saladusi, väldivad nii avatud suhtlust kui meil vajalik. Ja mis salata - teiste nõustamise asemel osutus tulusamaks ise äriga tegelema hakata.
TALGUJAD
klubi sooviks on praegu toetada mõnd aktiivset arendusmeeskonda ja
seejuures meie kogemustarkus üle anda. Et luua ja arendada koos
SOTSIAALSET JOOGAT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar