Rudolf Steiner (1861-1925)
Käesolev tekst on kirjutatud skeemi
lootuse-vaimu-juured, ikka veel uudis? selgituseks.
Rudolf Steineri eiliseks vaimuandeks oli mitmesugustes nähtustes ilmnevate seaduspärauste või "mustrite" märkamine. Ta oli väljapaitev paljudel humanitaaraladel.
Temaga seostub silmapaistev katse: KUIDAS korraldada inimeste elu mõistuse kohaselt keeruliseks muutunud inimühiskonnas.
http://www.hot.ee/sajandiparandus/sotsiaalkysimus/steiner.htm
Lühidalt: ühiskond vaja korraldada kolmeksliigenduvalt.
"meie avaliku elu segadused tulenevad vaimuelu sõltuvusest riigist ning majandusest".
Lahenduseks oli ühiskonna kolmeksliigendumise nägemus. Sotsiaalorganismis (elukorralduses) olgu tihedas koostöös aga pseudosõltumatut kolm "riiki".
- seadusriigis valitsegu võrdsusprintsiip
- majandusriigis - vendlusprintsiip
- kultuuri või vaimuriigis - vabadusriik.
1. Steiner on Marksi kõrval teine "tõsine" maailmaparandaja.
Marks esitas Newtoni ja Alexander Pope kombel fundamentalistliku elumudeli, kus praktiline elu on kõrge mudeli tõesuse kriteeriumiks. (Enne Plehhaanovi 1903 a täpsustusi vähemalt kehtis selline kriteeriumi.)
Steineri vaade on samuti etteseletatud mudel. Aga see ei ole fundamentalistlik vaid liigendatud, nagu keerulise ülesandega kombain, või keeruline organism eriülesandeliste organisüsteemidega. Kohe teksti alguses viidatakse, et vajalik muster või mudel pole igavene. vt pealkiri: "Sotsiaalküsimuse tõeline kuju käsitletuna tänapäeva inimese elust tulenevalt"
http://www.hot.ee/sajandiparandus/sotsiaalkysimus/steiner1/steiner1.htm
2.Kas kõrge valgustus või rohujuure elutundmine?
Steineri kolmeksliigendumise mudel või muster tundub lugemisel valgustuslik kätte juhatatav, õpetatav. Mitte rohujuuretasandilt sünteesitud. Tekstis seletatakse muidugi, et see muster saab praktikas inimeste sisemiseks korralduseks.
(Steiner on seletanud, et tema isiklikult pole kolmeksliigenduslik valgustaja. Et tema oli lihtsalt asjasse pühendatud seltskonnas tunnustatud kui parim kõneleja ja kirjutaja, teiste pealekäimisel kirjutas ettekanded ja pidas loengud).
Venekeelne seletus kolmeksliigendumise vaate kujunemise kohta.
3.Tagasilöök Euroopa makrotasandil.
Kolmeksliigenduva ühiskonna elluviimise eesmärgil olid 1. Maailmasõja lõpuaastatel liikuma pandud väga palju päid ja käsi-jalgu. Põhiliselt Saksa ja Austria keisririikide piirides, nii töölisliikumise tuhanded aktivistid kui kõrged poliitilised ja diplomaatilised tegelased olid kaasa tõmmatud. Soov oli sõja lõpetamisel korraldada Euroopa riikides elu kolmeksliigendumise arusaama järgi.
Faktiks jääb, et Saksa väisminister Kühlemann ei pannud kolmeksliigendumise vaimus ette valmistatud paketti üldse laualegi Brest-Litovski rahukõnelustel.
Miks?
Arvata võib, et Saksamaa juhtide soovi tõttu sõjaõnne enda kasuks kallutada, oli soodsam aeg oma pakettide esitamiseks mööda lastud. Saksal/Austrial oli Prest-Litovskis nii kehv seis, et pidid soostuma kõigega, mis Woodrow Wilsoni Ja Lenini meeskonna dialoogis esitati.
Teiseks võib arvata, et kolmeksliigendumise eestvõitlejate taktika oli oma 10 aastat ajast maha jäänud. Kui maailmasõda alustasid keisrid, siis lõpetajateks olid aktiivsed rahvamassid. Woodrow Wilsoni ja Lenini - mõlema taga olid võimsad ajupesu masinad, miljonid ajalehelugejad, tuhanded kirjasaatjad. Kesk-Euroopa kolmeksliigendumise initsiatiiv ei suutnud nendega võistelda, ei suutnud lihtsalt sõjahaavadest haigetele massidele oma uut "tervistavat tõde" selgeks teha.
4. Erakordne jätkusuutlikkus kitsamahulistes teemaprojektides.
Kui suure pöörde plaan Brest-Litovski rahukõnelustel oli saanud tulemuseks puhta nulli (veebruar-märts 1918), siis püüti ideed siiski vähehaaval edendada, loodi äriühinguid, korraldati loenguid jms. 23. aprillil 1919 esines Steiner loenguga Waldorf Astoria sigarivabriku töölistele. Loengus rääkis ta ka, et uus ajastu vajab uutmoodi kooli. Järgmisel päeval olevad loengu kuulajad pöördunud vabriku direktori Emile Molt poole, luua selline kool vabriku tööliste laste jaoks. Kool loodi ja Steiner kutsuti sinna pedagoogiliseks nõustajaks. Steineri nõuandel seati neli tingimust millest põhimõtteliselt mu arust tähtsaim - kooli juhtamist korraldavad lastega otselt töötavad pedagoogid kollegiaalselt ja sõltumatult riiklikest ning majanduslikest mõjutustest.
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Waldorf_schools
5. Kuidas, kuidas, kuidas...
Waldorfkoolide iseseisvuse kestmine ligi 100 aasta jooksul maailmas, kus igalpool mujal on hariduskorraldus hierarhiline - sõjaväe sarnane, on erakordne.
Valdorfkoolide toimimist on kirjeldatud ja uuritud nii meil kui mujal:
http://waldorf.ee/lugemist/uuringud
Tekst ilma maagiata, on vaid teadmine. Teadmine lendamisest ei too veel tiibu ega tiibade sisse lendamise toonust.
-----------
Seal pildil on veel kaks joont, mis puutuvad Steinerit.
Esiteks tahan nimetada, et Rudolf Steiner oli üks esimesi, kes avalikult rõhutas Nietzsche omamoodi ülimalt inimlikku tarkust.
Nietzsche oli Steineri jaoks sisu poolest teine olulistest mõtlejatest, Goethe oli esimene.
Tutvus küllat hilja Nietzsche töödega, nägi teda ennast juba viimasel haigusperioodil
Steiner kirjutas raamatu "Nietzsche - oma aja vastu võitleja. (1895).
http://nietzsche.ru/userfiles/pdf/steiner.doc
http://www.defendingsteiner.com/articles/rs-nietzsche.php
http://wn.rsarchive.org/Books/GA005/English/GC1985/GA005_index.html
Steiner oli Nietzsche õel Elisabethil esimeseks nõustajaks ja abiliseks filosoofist venna arhiivi koostamisel.
Oli esimene, kes süsteemselt vaatas läbi Nietzsche isikliku raamatukogu, Nietzsche märkmed kasutatud raamatutes jms.
Steiner oli looduse ja inimese seletajate
Steiner asub Goethe ja Nietzsche vahel
Minu arusaamas
Nietsche oli Steineri arvates looduses nii sees
nagu patriootlik võitleja,
kes määratud võitlema darvinistlikku võitlust, kui eluvõitlust
millesse määranud end 19. aastasaja loodusteadus.
Seda võitlust pidas ta ka Nietzsche tervise röövliks.
Aga Goethe - kes looduses otsis ja nägi mitte võitlust vaid harmooniat
seda mustrit mis inimesest on väljas
ja lubas inimsel kammida oma sisemust harmoonia järgi
seega - inimene on harmoonia püüdja
Sellele kaldus lähedale ka Steiner.
teiseks
1899 aastal Steineri enda vaimsetes pingedes ilmutus talle Kristus. Kristus sai tema jaoks kõrgeks etapiks inimese evolutsioonis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar