Imelugu Lüllemäe Põhikoolist

Maalehes oli Heli Raametsa lugu. Lausa imelugu!

Imelugu: sulgemisohus kool paisus poole suuremaks

Hea teada, et ühel piiriäärsel maakoolil läheb praegusel ajal hästi.

Mõned oletused, mõned kommentaarid meie poolt siia juurde.
Artiklis pole mainitud üht tegusat arenguessentsi, mis sealkandis on aga paljudes teistes maakohtades pole. See on Karula Rahvuspark, Keskkonnaministeeriumile alluv riigiasutus, võiks öelda - teadusasutus. Pole meie asi sorida teiste taskutes, kardan, et  rahvuspargi palgafond on üsna kasin.Oletan siiski, et mingid materiaalsed vahendid neil on - vähemalt oma sildi hooldamiseks ja mõningateks kontorikuludeks, printeritahma ostmiseks. Projektide produtseerimiseks.
Kahtlemata on rahvuspargiga seotud vaimne aura, töötajate koolisõbrad ja sotsiaalvõrgustik. Vahetevahel on ikka kuulda, et teaduse- ja kultuuriinimestel on asist asja Karulasse. Oletan, et sellepärast on sinnakanti liikunud ka noori kooliõpetajaid.

Üks viie-aasta tagune link sinna maile:
http://wwx.valgamaalane.ee/031107/esileht/25011625_foto1.php

Kirjutise lõpuosas on toodud kaks lühikest aga sisukat üldistavat lauset Lüllemäe põhikooli direktorilt. Direktori nimi on Tiit Lepp.

1."Maakoolide sulgemise üks põhjus on see, et riik pole haldusreformiga 20 aastat tegelnud."  Niimoodi tihti arvatakse. Ma ei hakka seda ütelust kommenteerida.

2."Teiseks on selle (maakoolide kadumise) taga kogukond, kes ei ole suutnud omavahel kokku leppida, nii et süsteem hävitab ennast altpoolt ise". See direktori ütelus langeb vägagi kokku meie eXinimene.blogspot.com arvamusega. S

Selge see, et need kaks lauset on mingi muu jutu sees väljaöeldud ja pikemalt arendades võib Tiit Lepp seletada mahukalt ja sisukalt. Temas võib eXinimene näha oma liitlast, temaga suhtlemise võimalus vaja leida.
 
 Tiit Lepa öeldut saab täpsustada.
Kogukondade suutmatuse taga omavahel asju ajada pole otseselt maainimeste patt. Ka ei saa selles otseselt süüdistada meil aastakümneid valitsenud kommuniste.  Põhjus on jätkuvalt sõgedas ühiskonna- ja inimeseõpetuses terves maailmas 4-5 põlve vältel, praktiliselt igat värvi lippude all.

Direktori osutatud teisel hädal ei paista esialgu lõppu. Kogesin seda taas täna.
Istusin  tunnikese Tartus kõnekoosolekul, kus 3 rahvajuhti rääkisid saalitäiele rahvale, (mitte inimestele!) rahvakogust.
 Et demokraatia kestab,
 et 2x2=4,
Et hääletamisel või statistiliste meetoditega tuvastatakse  2x2="senisest ilusam 4".
Kohtunik Maruste olevat juba ette ennustanud, et ilma igasuguse rahvakoguta on tulemus ikkagi 4.

Teist sajandit püsib maailma rahvaste kultuur loosungil
 "...а нех репу чесать! Чё думать? прыгать надо!" 

Kas mõnus, et nii üksmeelsed rahvad, ja nii vähe inimesi?
eXinimene