Selles vestlustereas on siiani olnud:
Uurali kolleegid on proovinud arendada läbi suve Vene-Ukraina dialoogi, käimasoleva sõja asjus. Ühes tekstis seavad nad peapõhjuseks üldise kriisi humaansete asjade ümber. (мировой гуманитарный кризис)
vt Aleksei Sokolovi ja Konstantin Gavrilovi pöördumine
Seepeale oli meil võimalik osutada ühele klipile, kus humaansuse kriisi puutuvas võrreldakse vene metodoloogi Štsedrovitski ning Zarathustra vaateid.
vt
Sellele klipile FB-s järgnenud arvamusi arutades käivitus meie vestlus Valdoga:
Dunbari arvust oli meil plaanis kõnelda, aga päevakajaliselt alustades jäi ruumi vaid põgusale sissejuhatusele.
Oli ka probleeme sidega, nii et plaanitud sissejuhatus jäi lakooniliseks, nagu allpool lugeda-vaadata:
Ettevalmistus inimese loomuliku suhtluse (e. Dunbar-Voloviki) ruumi avastamiseks.
kommunikatsiooniruumidest.
- Muistsetel aegadel arendati välja organismi sisekommunikatsioonide ruum, näiteks jooga. Partnerite jooga - tantrism.
- Theodor Nelsoni arhiiviv hüpertekst (Xanadu)
- Timothy Berners-Lee võrguprotokoll World Wide Web
Teises klipis 32m40s on põgusalt juttu Theodor Nelsoni algatatud hüperteksti (Xanadu) ideest ja sell ülemaailmsesse kasutusse läinud Timothy Berners-Lee lihtsustatud variandist (World Wide Web).
VastaKustutaTheodor Nelsoni esialgses variandis pidi internett saama täielikult arhiveeritavaks, säilitatama pidanuks inf kõigi kirjutamise sammude ja autorite kohta, samuti lugejate ja tarvitajate kohta. Seega saanuks välistatada nii blagiaadid kui viirused, saavutada absoluutse autorikaitse. Tähendab - terve maailma suurune internett saavutanuks Dumbar-Voloviki ruumi kvaliteet. Kõiki tekste saanuks jälgida juurteni.
Kas oleks maailmast kadunud ajupesu võimalus? Vähemalt kitsenenud ajupesu võimalus?
Nii küsides tõuseb eriti põnevaks klipis kõsitu - kas Theodor Nelsoni täiuslik internett on üldse põhimõtteliselt võimalik? Sellisel tasemel arhiveerides tõuseks suurte mahtude puhul tessursivajadus taevaste mahtudeni?