VIR Kaupo Agu
24. märts 2015
1m25s представление Каупо
2m50s представление ВИР
4m10s Каупо про свои интересы
5m45s Наука и экономика
6m20s ВИР о себе
8m50s эмоциональность, рациональноостьь, биосемиотика
9m50s физик и антиподы
11m00s неразрывно, неслиянно
14m35s ВИР директор Физ-мат школы какая школа?
с уклонами Школа №429 г. Москва (1977–1989, директор школы)
конкурс 1:3 или 1:4
16m15s директор и ведущий преподаватель
17m20s таких школ 5%
Пашмаков, математик
237 школа в Питере
Богоявленская Диана Борисовна
20m35s в начальной щколе надо гуманитарное, потом естество...
22m55s психолог, который инспирировал
модальности
26m00s внутри человека - психология
26m57s сожат между стыдом и совестью
28m30s бывают мощные подъемы масс
29m50s люди очень спрессован
31m10s иерархиа естественная (природная) есть: гравитация - вертикаль
правоs-лево нет
33m10s телесность естественная
34m50s прошлый раз ВИР говорил про эволюции
35m40s сверх-естественное - от природы?
37m50s или от ряд Фурье?
39m10s в теории комплексных систем...
привычки-обоснования-религии
меняется среда или менять мышление
42m00s - 20 000 лет выглядит по разному, если смотреть по духовному или социальному
46m15s число Данбара
48m20s три границы в умах древних охотников
51m50s критический момент в (ко)эволюции
53m15s коммуникация во всем человеческом пространстве, со скоростью света, не централизованная а сетевая
55m15s важно со-идти с ума
56m20s начали совокупляться без течки
58m15s отчуждение
1h00m00s у человека останется только стыд и совесть
пожар в Александрийской библиотеке причинил тонус дидактических единиц
1h04m20s био-физ экономика
материалистическая диалектика общества
1h1140s экономика коммуникации
1h12m30s перейдем на рефлексию
Agu
1h15m40s Kaupo
VIR
1h20 m15s наша программа?
1h23m50s Агу свяжется в понедельник 31. марта
neljapäev, 26. märts 2015
neljapäev, 19. märts 2015
VIR_Valdo_Agu
(странно ведет у меня - мышкой по именам можно листать...)
2:40 концепция сети, у меня индивидуальный
3:20 транслировать его не возможно
3:50 индивидуальная - груповая
5:15 ВИР имеет оба, инд и коллект
6:45 съесть пуд соли месте
8:40 У ВИР целостный визуал
9:50 ВИР опыт работы в интернете, и лицо-в-лицо
10:40 проблема в трансляции от схем
11:20 может раскроется у нас перевод
12:45 все правильно вы сказали
13:00 мы привыкли транслировать сирорическими культурными пластами
14:00 от абстрактного к конкретному или наоборот
14:20 третий способ - обдукция
14:45 надо на встречных потоках
15:05 об этом с Станиславом Юрьевичем
15:30 способ складывать в голове
15:45 работаю с моделями
16:00 Физика не о природе, а о моделях описания моделей природы
16:20 модельщик петантник
17:18 сказал ВИР индуктивно и дедуктивно
17:26 в школе СССР был дедуктивный подход
1742 у нас в 1987...
18:16 ученые, академики и группа учеников
19:00 мальчик...
19:20 министр Гречкина, право разработать свой учебник
20.25 доклачик от учеников - физика не логична
21:25 Энн Касак: Логика с верху версус логика с низу
22:25 начали строить физ курс с низу, с человека, с чувств
23:30 Станислав Юрьевич:" Отсутствует понималка...
24:30 наидти понималку в себе
24:50 гражданская война в квартирном обществе
26:50 понималка в составлении нового правительства Эстонии
29:36 Мудрость знании и мудрость опыта
30:15 раньше удалось окунаться в мудрость опыта
31.50 В нашем клубе молодых мало
33:15 но надежды мелькаются
34:00 1987 в педагогике
34:30 Элса Гречкина, Юло Вооглайд
34:50 Нарва, Уст-Нарва
35:20 5 пальчиков, в Лииваранде
35:55 342 человек
модальности. должен, надо, могу,
36:40
надо, мы
ты должен
буду, конфликт
могу так или так
хочу
обязан
чувства
39:30 прошлое...
40:00 целостная рефлексия у Филиппыча
40:25 рефлексия, инверсия
41:10 что говорил Валдо первыи раз, второй раз
42:00 1)чувство, что тексты и мысли актуализируются по ходу чеобходимости
43:28 модальности, разноцветные протоколы
45:50 клубы Талгуяд
47:20 все легче уловить систему
48:40 в последнем клубе Вопрос пустоты, Целостность Филиппыча
49:50 синий протокол
50:40 тоска о целостности
53:00 Мы все разные
53.40 говорить только о Христе
54:40 самый удачный толкователь раз Воловик Владимир
56:50 можно понять феномен Человека
57.25 ВИР о чем говорил Валдо вторый раз?
58:45 про модальности в клубе
если следуешь по своей логике...
все сложено в языке
выходим в ту область, которая задается эзотерической лингвистикой
1:01:30 сейчас начинается создаваться сеть
1:02:25 самой деле категории нет
1:03:30 создавая язык...
1:05:24 когда понимаю внутри себя... новый тип культуры
1:06:06 восстанавливая эзотерическую лингвистику
1:06:30 стараюсь вести стандарты на нестандартную
1:07:50 Я близнец по рождению
1:08:53 понят французов
1:10:00 интересно беседовали
1:10:55 как разрисовать
1:11:45 организационный форсайт
1:12:10 Звал Каупо Виппа
1:13:20 составлю содержание
1.13:50 польза для эстонцев?
1_15:00 эст сеть, рус сеть?
1:16:30 рефлексия
1:17:11 был резонанс
1:17:30 удалось не высказать утверждении
1:18:30 расширить по одному
1:19:00 для чего это? тормоз
1:19:20 предотвращение войны
1:21:55 для модели 5 пальцев надо совесть
1:23:20 Алексеев про рефлексию
1:23:35 надо паузу перед рефлексией
1:24:20 предрассудки перед
1:25:30 думал, что ВИР станет модерировать
1:31:40 ожидал разговора орг планирования
1:32:30 получилос содержателно
1:35:10 наш адрес? держать форум навигации в активен
1:36:30 ВИР как работаю модератором
1:37:00 Станислав Юрьевич
1:38:45 Валдо: одновременно не получается
1:39:20 Когда продолжим?
неделя или две недели
1:43:25 в среду 25 марта Агу договорится на следующии день
neljapäev, 12. märts 2015
Kalevalapäeval Obinitsas
(Mõnust, väest, inimesest ja rahvast ei tule siin juttu.)
Mõtted enne eeposepäeva.
(üritus 28. veebruar 2015)
Paar nädalat varem otsustasin minna üritusele aktiivsena. Kuna ma esinejate seas polnud, siis mõtlesin valmistada klipi, Youtubes, aga takerdusin tehnilistesse asjadesse. Seepärast jätsin klipiplaani katki, ja olin lihtsalt kuulaja.
Minu olematu klipi pealkiri:
Eeposed ennemuistsetest aegadest 22. sajandini.
mõtlesin puudutada:
Kas on eepos igavane teema? Nagu öö ja päeva vaheldumine, nagu sünd ja surm...
Või on moeteema? Oma tõusude langustega, retroperioodidega, ja meie praeguses kontekstis sage teema?
Millest eepose-praktika tekkis ? Nagu mõni jumalus tekkis merevahust. Või maailm linnumunast.
Millisena see praktika on olnud, eepose nime kandes?
Milleks moondumist võib eeposevileluses oletada tulevikus?
Kolm põhimõtteliselt erinevat epohhi on läbi aegade seletatavad:
1. Kõnelemise epohh.
2. Kirja ja raamatu epohh.
3. Kompuuteriseeritud, robotiseeritud tulevik.
kirjandus on alati ollnud kuidagi (ja jääb.)
Hasso Krullil raamat "Loomise mõnu ja kiri" (2006) käsitleb kirjandust ja loomist, seletades kirjanduse igiolemist ennemuistises ajas enne kirja. Võib arvata kirjandusest tulevikus, nii kaua kui kestab inimene (või robotid) Siiski on võimalik märgata suuri muutusi epohhipiiride ületamisel.
Ma kavatsesin küsida nende dramaatiliste muutuste kohta ajastupiiride ületamisel,
Aga saab arvata iga ettekande juures.
Kalevala päev lühidalt:
Seto Seltsimajas oli üritus. Lõpus vaatasin - 24 nime oli registeerimislehel.
Teiste SU rahvaste teemat kandsid Tartus tegutsevate rahvusseltside aktivistid.
Ettekanded:
Kuprina Julia – Mäemari eeposõ “Sipõlgidõ pulm” lugu
Orehhova Irina – Udmurdi eeposõ tutvustus
Abrosimova Natalia – Ersa Mastorava eeposõ tutvustus
Ermakova Natalia “Mastorava eepos kui vahtsõ põlvkonna side esiimmi-essi vaimsõ ilmaga
Oittise Hannu – Kalevala kui Soomõ kirändüse tüvitekst
Kauksi Ülle – Kuis Pekost sai näidend!
Hao Paali – Seto eepostõst
Lintropi Ado – Handi-mansi eepikast
Nikolajevi Vasli – “Mari eeposõ lugu”
Evar ja Aare tegid lühikese sissejuhatuse, seto keeles. Edasi läks külalisi arvestades riigi keeles.
Ettekanneteks oli ajavahemik kell 12-17, tegelt läks pikemalt, lõuna ja kohvipaus ka oli. Seega - alla poole tunni jäi igale esinejale.
Pärast arutati veel ligi tund sügisesest jätkuüritusest.
Lõpetuseks oli pakutud välja lauluõdak. See kujunes küllalt lühikeseks.
Peatun vaid nendel esinejatel, kelle teemaga ma paremini tuttav olen.
Hannu Ottinen kõneles Kalevalast ja Lönnrotist, Kalevala eduloost.
28. veebruar ongi kalevala päev, 180 aastat tagasi sel päeval pani Lönnrot käsikirjale punkti.
Hannu ettekande ja järgnevate päevadel ise uuritu põhjal tegin sellise skeemi:
Kalevala eduloo puhul tuleks märkida neid tingimusi, milles soomlased Kalevala loomise ajal (1835) elasid.
Intelligentsi peenemad teemad kõneldi ja aeti rahvusvahelises suhtluskeeles. Lönnroti dissertatsioon oli ladinakeelne.
Aegade muutumise kohta olgu üks meie aegne osutus Lönnroti Ülikoolile, esimesele võrguülikoolile Soomes. Näib, et see tegutseb valdavalt inglise keeles. www.lonnrotuniversity.com/
Paul Hagu
pikemalt siin: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/
Ülle tõi selge lahterduse positsioonidest, mis tegevuses osalesid.
Panen skeemi tasakaaluks siia kogu nimekirja muusikaliga seotud inimestest.
Hantõ-Mansiiski ringkond
Õie.
Ühel hetkel, Ado ettekande ajal ütles Õie publiku seast pooleminutine repliik. See jäi mitmele inimesele meelde, Ado kirjutas oma blogis ühe vastuse.
Õie küsis umbes niiviisi:
"Milleks ja kellele neid eeposeid vaja on? Kuidas vene arendajad pärismaalaste sõnu vabalt tõlgendavad? Kuivõrd on see kõik raha eest tellitud ja kinni makstud? Kuivõrd on neid eeposeid vaja näiteks külarahvale?"
Kui nüüd kulutada aega üle poole minuti, siis võiks jätkata niiviisi:
Kas oli vaja eepost Vabarnale? Või lauljatele Eestis või Soomes enne Lönrothi või Kreutzwaldi?
Kui vajadus on kuulsus, siis kas oli Anne Vabarna kuulsam omal ajal või läbi Voolaine tekstide?
Mis küsimused on üldse võimalikud vajaduste kohta?
Kellele üldse on mida vaja? Kas lapsele on vaja emakeelt? Kas ihaleb laps kõnet või laulu nii, nagu põuane põld tahab vihma?
Tuleviku suunas annab küsida teises kirjaoskusga tekkivast:
Kuivõrd ja kellele on kohalikke või maailma-eeposi vaja robotiseeritud ajastul? Kui ruttu saavad kõik maailma eeposed kättesaadavateks klikitavateks ja millega miksitavateks?
Fantaasirajalt maandudes, tagasihodilikkumat küsides, selgemat sidet otsides:
Kui palju pahalasi peitub minu arvutites ja mälupulkades?
Mis on minu robotis/arvutis minu tahtsi kogunenud, mis juhuslikult, mis hakanud mind ennast valitsema?
Kus asub minu võrgusõlmega mast, mille suhtes ma oma netipulka parema side eesmärgil peaks ennast maastikul või seinte vahel orienteeruma?
Millise koos-seisuga ja meeleoludega on see netokraatiline kildkond, kelle äriplaanide ja intellektuaalsete katsete ning mängudesse olen mina mingi 0.000 % tühisusse seotud ja kuhu see minu tühisust veab?
Mis eepostesse puutub, siis nende robotiseerimse järg ei ole täna veel väga sügav, keeruline ega võimas. Küllalt lihtsalt saan kontrollida, mis tasemel on avatud ja seotud Vabarna nimega seotud eeposefailid, kättesaadavad robotimiksiks? Kauksi Ülle näidend on hetkel vist autorikaitse sirmi all ja ükski aktivist pole seda muukinud.
Sisukamad robotiseerimise küsimused eeposte suunas, uus rutiin, uued ohud ja ka uued perspektiivid saavad aktuaalseks ehk hiljem, nii 5 või 10 aasta pärast.
Aga võimalik, et ma pole eeposte-asja robotiseerimisega lihtsalt kursis. Nagu alles mõni aasta tagasi polnud ma kursis ka võroranto ja setoranto sõnaraamatute robotiseerimise eduloo ning "erinevate aspektidega". Robotiseerimise ja inimeste võimaluste tasakaalu küsimuse seadmises seisavad soome-ugrilastel sõnastikud ehk eespool eeposeid. Võroranto sõnastiku viimase paberväljaande sabas on esitatud rida asjassepuutuvaid mõtteid.
Eeposte teemal sarnast saba hetkel ei teagi.
Mõtted enne eeposepäeva.
(üritus 28. veebruar 2015)
Paar nädalat varem otsustasin minna üritusele aktiivsena. Kuna ma esinejate seas polnud, siis mõtlesin valmistada klipi, Youtubes, aga takerdusin tehnilistesse asjadesse. Seepärast jätsin klipiplaani katki, ja olin lihtsalt kuulaja.
Minu olematu klipi pealkiri:
Eeposed ennemuistsetest aegadest 22. sajandini.
mõtlesin puudutada:
Kas on eepos igavane teema? Nagu öö ja päeva vaheldumine, nagu sünd ja surm...
Või on moeteema? Oma tõusude langustega, retroperioodidega, ja meie praeguses kontekstis sage teema?
Millest eepose-praktika tekkis ? Nagu mõni jumalus tekkis merevahust. Või maailm linnumunast.
Millisena see praktika on olnud, eepose nime kandes?
Milleks moondumist võib eeposevileluses oletada tulevikus?
Kolm põhimõtteliselt erinevat epohhi on läbi aegade seletatavad:
1. Kõnelemise epohh.
2. Kirja ja raamatu epohh.
3. Kompuuteriseeritud, robotiseeritud tulevik.
kirjandus on alati ollnud kuidagi (ja jääb.)
Hasso Krullil raamat "Loomise mõnu ja kiri" (2006) käsitleb kirjandust ja loomist, seletades kirjanduse igiolemist ennemuistises ajas enne kirja. Võib arvata kirjandusest tulevikus, nii kaua kui kestab inimene (või robotid) Siiski on võimalik märgata suuri muutusi epohhipiiride ületamisel.
Ma kavatsesin küsida nende dramaatiliste muutuste kohta ajastupiiride ületamisel,
- et millisel viisil ja kuipalju "visati vanniveega välja lapsi" esimese kirjaoskuse tulekuga
- ja kuidas seda teeme meie praegu teise kirjaoskuse (robotiseerimise) epohhi astudes
- ja millised uued võimalused avanevad inimestele robotitega koos elades. Ja mille me kogemata hävitame, kui me harjunud viisi ning ilma uusi küsimusi juurdlematta jätkame.
- kus on mõnu?
- kus on vägi?
- kus on inimene?
- kus on rahvas?
Aga saab arvata iga ettekande juures.
Kalevala päev lühidalt:
Seto Seltsimajas oli üritus. Lõpus vaatasin - 24 nime oli registeerimislehel.
Teiste SU rahvaste teemat kandsid Tartus tegutsevate rahvusseltside aktivistid.
Ettekanded:
Kuprina Julia – Mäemari eeposõ “Sipõlgidõ pulm” lugu
Orehhova Irina – Udmurdi eeposõ tutvustus
Abrosimova Natalia – Ersa Mastorava eeposõ tutvustus
Ermakova Natalia “Mastorava eepos kui vahtsõ põlvkonna side esiimmi-essi vaimsõ ilmaga
Oittise Hannu – Kalevala kui Soomõ kirändüse tüvitekst
Kauksi Ülle – Kuis Pekost sai näidend!
Hao Paali – Seto eepostõst
Lintropi Ado – Handi-mansi eepikast
Nikolajevi Vasli – “Mari eeposõ lugu”
Evar ja Aare tegid lühikese sissejuhatuse, seto keeles. Edasi läks külalisi arvestades riigi keeles.
Ettekanneteks oli ajavahemik kell 12-17, tegelt läks pikemalt, lõuna ja kohvipaus ka oli. Seega - alla poole tunni jäi igale esinejale.
Pärast arutati veel ligi tund sügisesest jätkuüritusest.
Lõpetuseks oli pakutud välja lauluõdak. See kujunes küllalt lühikeseks.
Peatun vaid nendel esinejatel, kelle teemaga ma paremini tuttav olen.
Hannu Ottinen kõneles Kalevalast ja Lönnrotist, Kalevala eduloost.
28. veebruar ongi kalevala päev, 180 aastat tagasi sel päeval pani Lönnrot käsikirjale punkti.
Hannu ettekande ja järgnevate päevadel ise uuritu põhjal tegin sellise skeemi:
Kalevala eduloo puhul tuleks märkida neid tingimusi, milles soomlased Kalevala loomise ajal (1835) elasid.
- Demograafilise pöördeni jäi veel mitu põlve aega. Kõrge suremus ja sündivus oli tookord, seetõttu palju noori ja vähe vanu.
- Kirjaoskajaid oli juba ligi 50%, lapsi hakkas järjest rohkem koolis käima. Trükikunst toimis juba hea hooga.
- Rahvastik elas valdavalt maal, võib olla 10 % elas linnas.
- Valdavalt traditsiooniline elatusviis, naturaalmajandus. See tähendas, et loomulik majanduskeha mahtus lahedalt ära kihelkonna piiresse. Tääjaotus traditsiooniline, ameteid ei olnud väga palju.
Intelligentsi peenemad teemad kõneldi ja aeti rahvusvahelises suhtluskeeles. Lönnroti dissertatsioon oli ladinakeelne.
Aegade muutumise kohta olgu üks meie aegne osutus Lönnroti Ülikoolile, esimesele võrguülikoolile Soomes. Näib, et see tegutseb valdavalt inglise keeles. www.lonnrotuniversity.com/
Paul Hagu
Idee kirjutada
„Kalevipoja” eeskujul seto eepos sündis rahvaluulekoguja
Paulopriit Voolainel, kes soovis ühendada seto viljakusjumala Peko
Seto kuninga kujuga.
Anne Vabarna selles skeemis ei laulnud vaid tsiteeris.
pikemalt siin: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/
Ülle alustas
meenutusega enda tutvumisest Kalevalaga. Ülle ise oli tookord juba
aktiivne noor kirjandusepõllul.
Seejärel kõneles
Peko kirjutamisest, kus ta esilagu oli Ruitlasel abiks ja lõpuks
kujunes põhiautoriks.
Ülle tõi selge lahterduse positsioonidest, mis tegevuses osalesid.
Panen skeemi tasakaaluks siia kogu nimekirja muusikaliga seotud inimestest.
|
Autorid Kauksi Ülle,
Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane,
lavastaja Ain
Mäeots,
kunstnik Iir
Hermeliin (Tallinna Linnateater),
helilooja Kristjan
Priks,
liikumisjuht Janek
Savolainen,
lavavõitluse seadja
Mati Tikk,
valguskujundaja
Andres Sarv.
|
Laval:
Andres Mähar,
Raivo E. Tamm,
Merle Jääger,
Juss Haasma,
Sandra Uusberg
(Tallinna Linnateater),
Birgit Õigemeel,
Maarja Mitt,
Artur Linnas,
Tanel Jonas,
Riho Kütsar,
Tarmo Tagamets (Võru
Linnateater),
Ott Sepp,
Vaino Linnus,
Marje Metsur,
Meelike Kruusamäe,
Urmas Mustimets,
ansambel Zetod,
pärimusteatri
Taarka noortestuudio ja laulukoorid.
|
Ado Lintrop kõneles mansi eeposest. Siin on ta kirjutanud natuke laiemalt:
soome eepos -
peaaegu
eesti eepos - vara,
puudulikult uuritud materjalide varal
setod läksid -
elavate lauluemade juurde
udmurtidel ja
hantidel - lõi eepose haritud
venelane
Paks raamat, 21 laulu. PDF on võrgus olemas.
Plotnikovi tekstis on palju mitte-vene sõnu, mida on Ado püüdnud mõistatada: "Laias laastus võib umbes pooltele neist tõesti mansi murretest vaste leida,
Plotnikovi tekstis on palju mitte-vene sõnu, mida on Ado püüdnud mõistatada: "Laias laastus võib umbes pooltele neist tõesti mansi murretest vaste leida,
ülejäänud on
handi, neenetsi, permi (tõenäoliselt ižmakomi) ja ehk isegi
sölkupi keeltest".
Donneri 1913. aastal
kirjutatud artiklit „A Samoyede Epic“ peab Ado mansi materjali allikaks.
Karu nimel vande kasutamist peab ta adekvaatseks.
####
Ma olen viimastel aastatel "kaugtöö korras" tuttav hantide-manside maaga. On kogunenud üksjagu infot selle maa seest-siiru-viirulisest olevikust.Hantõ-Mansiiski ringkond
2007-8 aastal
töötasin Tartus projekteerimisfirmas, ühed tellimused olid Kogalymi ja
Langepasi linna suured avalikud hooned. Kiikasin läbi neti ja firmatöötajate juttude ka hoonetest kaugemale.
Esimene üllatus oli
maastikust – rohelises Siberis on tohutud soised järvestikud,
lennult vaatleja näeb seal sadu kilomeetri mõõdus ümmargusi
järvi. Suvine sääskede paradiis.
Töö lõpus sain
aru, et minu joonistatud projekte ei kasutata ehitamiseks vaid neid
on vaja suurte finatsoperatsioonide varjuks riigivarguseks.
2013 uurisin
põhjalikumalt sealtkandi arenguid, hantide ja mansside olukorda.
Selgus väga palju üllatavaid asju, pea igal sammul ootamatud kahe
otsaga nähtused.
Territoorium on
natuke suurem Rootsist või Hispaaniast.
1 613 363 elanikku
(2015)
linnarahvastikku —
92.16 %
Põlisrahva andmed
1970
hante 12 222 (4,5 %)
manse 6 684 (2,5 %)
2010
hante 19 0000
(1,25%)
masi 11 000 (0,7%)
Absoluutarvud
kasvavad...
Võimalik, et kasvu
taga on ... pestiiz? Võib olla ka rahalised soodustused põlisrahva
esindajatele.
1930-1932 asustati
sinna 37 400 küüditatut, kulakut. See oli tookord võrdne
enne-olijatega, küüditamisega tõusis rahvaarv 2 korda.
Hantide-mansside
maal algas sotsialismiaja lõpukümnenditel suur nafta- ja
gaasitootmise areng. Palju spetsialiste kolis sinna, senise
metsatööstuse asemel tõusis nafta ja gaas. Uued asulad ja linnad.
Noored tõmmatakse uue majanduse ja tehnoloogia huvisse.
Põlisrahva lapsed ka – õpivad internetkoolides ja saavad eesrindlikku venekeelset haridust.
Põlisrahva lapsed ka – õpivad internetkoolides ja saavad eesrindlikku venekeelset haridust.
Minu netituttav - tüüpiline handi
noormees Juri Jevlahov. Õppis internaatkoolis, siis Hantõ-Mansiiski
ülikoolis, arvutidisainer, esimene töökoht Toorum-Maa muuseumis
arvutisüsteemi admin. Elab kaasa vene rahvusvaimustuse kasvule
viimasel aastal. http://vk.com/ubion
Osa nafta- ja
gaasiraha jääb kohale ja eraldatakse ka kultuuri. Sealhulgas
tähelepanuks ka põlisrahvad, soodustused jne. Kohanimed,
kalendripühad, legendid – põlisrahvastega seotud ja loonulikult
vene keeles.
kirjaviisist
Vanaemal külas
Ado seletas, et
70-datel oli ta ERM ekspeditsiooniga sealkandis, käis külas kus
elasid handid ja (neenetsid?) Tema mäletab naftajõnksu eelset küla.
Õie.
Ühel hetkel, Ado ettekande ajal ütles Õie publiku seast pooleminutine repliik. See jäi mitmele inimesele meelde, Ado kirjutas oma blogis ühe vastuse.
Õie küsis umbes niiviisi:
"Milleks ja kellele neid eeposeid vaja on? Kuidas vene arendajad pärismaalaste sõnu vabalt tõlgendavad? Kuivõrd on see kõik raha eest tellitud ja kinni makstud? Kuivõrd on neid eeposeid vaja näiteks külarahvale?"
Kui nüüd kulutada aega üle poole minuti, siis võiks jätkata niiviisi:
Kas oli vaja eepost Vabarnale? Või lauljatele Eestis või Soomes enne Lönrothi või Kreutzwaldi?
Kui vajadus on kuulsus, siis kas oli Anne Vabarna kuulsam omal ajal või läbi Voolaine tekstide?
Mis küsimused on üldse võimalikud vajaduste kohta?
Kellele üldse on mida vaja? Kas lapsele on vaja emakeelt? Kas ihaleb laps kõnet või laulu nii, nagu põuane põld tahab vihma?
Tuleviku suunas annab küsida teises kirjaoskusga tekkivast:
Kuivõrd ja kellele on kohalikke või maailma-eeposi vaja robotiseeritud ajastul? Kui ruttu saavad kõik maailma eeposed kättesaadavateks klikitavateks ja millega miksitavateks?
Fantaasirajalt maandudes, tagasihodilikkumat küsides, selgemat sidet otsides:
Kui palju pahalasi peitub minu arvutites ja mälupulkades?
Mis on minu robotis/arvutis minu tahtsi kogunenud, mis juhuslikult, mis hakanud mind ennast valitsema?
Kus asub minu võrgusõlmega mast, mille suhtes ma oma netipulka parema side eesmärgil peaks ennast maastikul või seinte vahel orienteeruma?
Millise koos-seisuga ja meeleoludega on see netokraatiline kildkond, kelle äriplaanide ja intellektuaalsete katsete ning mängudesse olen mina mingi 0.000 % tühisusse seotud ja kuhu see minu tühisust veab?
Mis eepostesse puutub, siis nende robotiseerimse järg ei ole täna veel väga sügav, keeruline ega võimas. Küllalt lihtsalt saan kontrollida, mis tasemel on avatud ja seotud Vabarna nimega seotud eeposefailid, kättesaadavad robotimiksiks? Kauksi Ülle näidend on hetkel vist autorikaitse sirmi all ja ükski aktivist pole seda muukinud.
Sisukamad robotiseerimise küsimused eeposte suunas, uus rutiin, uued ohud ja ka uued perspektiivid saavad aktuaalseks ehk hiljem, nii 5 või 10 aasta pärast.
Aga võimalik, et ma pole eeposte-asja robotiseerimisega lihtsalt kursis. Nagu alles mõni aasta tagasi polnud ma kursis ka võroranto ja setoranto sõnaraamatute robotiseerimise eduloo ning "erinevate aspektidega". Robotiseerimise ja inimeste võimaluste tasakaalu küsimuse seadmises seisavad soome-ugrilastel sõnastikud ehk eespool eeposeid. Võroranto sõnastiku viimase paberväljaande sabas on esitatud rida asjassepuutuvaid mõtteid.
Eeposte teemal sarnast saba hetkel ei teagi.
esmaspäev, 2. märts 2015
veebruariseminar
Link eelneva juurde
http://exinimene.blogspot.com/p/su.html
Kaupo, Valdo, Agu.
9.veebruaril 2015, Skype kaudu
http://talgujad.tartu.ee/SUlane/11su9veeb2.mp3#t=0:00
0:55 mis me räägime
1:44 Maausust
2:13 Ahto TÜ
2:50 Kalle ja Kaido
5:18 Hingehoid
6:06 L-Eesti maastiku kujunemise stsenaarium
7:40 Piksepüha - üks lüli haanjameeste maausus
8:09 maausk sümpaatne, sest tsükliline
8:30 kristlus
9:17 Eenok Haamer ja maausk
11:12 religioonid süsteemiteooria seletuses
12 keskkond - käitumine - normid - religioon
12_48 koolitatud inimesel püsib tagamaaks tekst
13:40 juudiuskudel kirjasõna fundament
14:46 miks kiri tekkis
16:28 enne mikeroskoope ja teleskoope oli ratsionaalsuse väli kitsam
16:58 Druiidide liikumine USAs
17:33 John Michael Greer
18:13 Schedrovitsky, Lefevre, Lotman,
22:56 Курдюмов, Сергей Павлович
24:00 hakkas termoduuma protsessidest pihta
25:06 Lefevre mudelid isiku kohta, samas kasutab üldiselt
26:39 valgustusajal.... usalda jumalat
28:36 metsavaimud ... on ratsionaalsem
29:39 Lefevr... kes adekvaatsemalt reflekteerib, on võidumees
31:00 tema lapsepõlv Laningradi blokaadis
33:13 lefevre konfiguraator paljude lõigete korrastamiseks
35:24 Eestis on Lotmani mõju suur
36:15 Mikita tunnistab ise, et tal ongi tekstitegemise toonus
37:04 tema doktoritöö on keelega mängimisest
38:28 konstrukteeritud maailm on raskem kui usk
40:06 uued detailiseerimised maailma kohta, raske haarata ühe peaga
40:50 MIKITA = rahvuslus + uus loodusteadus
42:35 Lotman ... kino ka
43:34 Lotman interneti ajal?
44:01 kas on olnud kval hüpe
45:46 areneb liik või isik
46:52 Inimene-masin süsteem
47:15 roboti väljaarendamine
48:12 uus, inimesejärgne olemine....
49:42 uus alati hirmus ja kaotus...
50:01 uus tase - castells, Himanen, Bard
51:16 communikatsioon.... Luhman viskas inimese välja
52:14 inimesel palju asju automaatpiloodi peal
53:04 ringpõhjuslikkus
53:53 koevolutsioon
55:44 müra olemasolu sunnib iseorganiseerumisele
57:04 esimest reaalsust kultuursel inimesel pole
57:56 lõpuks taandub kõik usule
58:07 Lefevre, Volovik ja Dunbar annavad tekstides juhise reaalsuse toonuseks
1:00:07 galaktikate mudel parem kui tuul
1:01:37 võrgud ja vood
1:02:51 Lotmani kuulsus..
1:03:55 lefevre terrorismi mudel ja läbirääkimise juhis ida-euroopaga (Gorbatšov Islandil)
1:05:52 Lotmanil inimesekeelne jutt
1:07:00 schedrovitskil eufoorilise õhkkonna piir, skeemitehnika piir
1:08:19 Schedrovitski levitatav ainult kogemuslikult
1:09:46 religioon on otsetee
1:10:41 GP oli messias
1:11:44 Lefevrel oli naine juut, aga ise?
1:13:11 religioon...
1:14:24 vennastekoguduste tulek on hea näide muutusest
1:15:21 Põldmäe ja Ilja on hästi dokumenteerinud vennastekoguduse tulekut
1:17.13 usuga piirnev genisaretski mütopoeetika
1:18:19 märgid, sümbolid, rituaalid
1:19:07 nirvaana igal teel võimalik
1:20:14 Margus Ott Meister Ekhardist
1:20:57 kui ei ole oma talmudit kaasas, siis oled tühi vastu võtma
1:22:19 õigel ajal õige Talmud
aja kolm sisu
1:23.03 Cronos, Kairos,
1:24:01 kas tarkus vanadusest või europensionist
1:25:15 argielust välja, mängu, tagasi argielu
1:26.07 Lotman elu ajal ei olnud Eestis nii populaarne kui praegu
1:27:12 Lotmani rizoomne ilmumine, ilma bürokraatiata
1:28:25 humanitaarlased pole seni kogenud jõnksu, pööret
1:29:18 lotman vundamentalistlik?
1:30:45 kaugmõju ja lähimõju
1:33:07 subjekt nagu inimene või organisatsioon
1:35:00 tarkuse faasid elus
1:38:37 täna kujunes seminar, exinimese stiilis
1:40:22 Faili sisukorra tegemisest tegijale
1:42:01 Kaupo leidis usu teema?
1:44:24 SU klipi teema....joonistan, nagu Haanjas lootsin saavat
http://exinimene.blogspot.com/p/su.html
Kaupo, Valdo, Agu.
9.veebruaril 2015, Skype kaudu
http://talgujad.tartu.ee/SUlane/11su9veeb2.mp3#t=0:00
0:55 mis me räägime
1:44 Maausust
2:13 Ahto TÜ
2:50 Kalle ja Kaido
5:18 Hingehoid
6:06 L-Eesti maastiku kujunemise stsenaarium
7:40 Piksepüha - üks lüli haanjameeste maausus
8:09 maausk sümpaatne, sest tsükliline
8:30 kristlus
9:17 Eenok Haamer ja maausk
11:12 religioonid süsteemiteooria seletuses
12 keskkond - käitumine - normid - religioon
12_48 koolitatud inimesel püsib tagamaaks tekst
13:40 juudiuskudel kirjasõna fundament
14:46 miks kiri tekkis
16:28 enne mikeroskoope ja teleskoope oli ratsionaalsuse väli kitsam
16:58 Druiidide liikumine USAs
17:33 John Michael Greer
18:13 Schedrovitsky, Lefevre, Lotman,
22:56 Курдюмов, Сергей Павлович
24:00 hakkas termoduuma protsessidest pihta
25:06 Lefevre mudelid isiku kohta, samas kasutab üldiselt
26:39 valgustusajal.... usalda jumalat
28:36 metsavaimud ... on ratsionaalsem
29:39 Lefevr... kes adekvaatsemalt reflekteerib, on võidumees
31:00 tema lapsepõlv Laningradi blokaadis
33:13 lefevre konfiguraator paljude lõigete korrastamiseks
35:24 Eestis on Lotmani mõju suur
36:15 Mikita tunnistab ise, et tal ongi tekstitegemise toonus
37:04 tema doktoritöö on keelega mängimisest
38:28 konstrukteeritud maailm on raskem kui usk
40:06 uued detailiseerimised maailma kohta, raske haarata ühe peaga
40:50 MIKITA = rahvuslus + uus loodusteadus
42:35 Lotman ... kino ka
43:34 Lotman interneti ajal?
44:01 kas on olnud kval hüpe
45:46 areneb liik või isik
46:52 Inimene-masin süsteem
47:15 roboti väljaarendamine
48:12 uus, inimesejärgne olemine....
49:42 uus alati hirmus ja kaotus...
50:01 uus tase - castells, Himanen, Bard
51:16 communikatsioon.... Luhman viskas inimese välja
52:14 inimesel palju asju automaatpiloodi peal
53:04 ringpõhjuslikkus
53:53 koevolutsioon
55:44 müra olemasolu sunnib iseorganiseerumisele
57:04 esimest reaalsust kultuursel inimesel pole
57:56 lõpuks taandub kõik usule
58:07 Lefevre, Volovik ja Dunbar annavad tekstides juhise reaalsuse toonuseks
1:00:07 galaktikate mudel parem kui tuul
1:01:37 võrgud ja vood
1:02:51 Lotmani kuulsus..
1:03:55 lefevre terrorismi mudel ja läbirääkimise juhis ida-euroopaga (Gorbatšov Islandil)
1:05:52 Lotmanil inimesekeelne jutt
1:07:00 schedrovitskil eufoorilise õhkkonna piir, skeemitehnika piir
1:08:19 Schedrovitski levitatav ainult kogemuslikult
1:09:46 religioon on otsetee
1:10:41 GP oli messias
1:11:44 Lefevrel oli naine juut, aga ise?
1:13:11 religioon...
1:14:24 vennastekoguduste tulek on hea näide muutusest
1:15:21 Põldmäe ja Ilja on hästi dokumenteerinud vennastekoguduse tulekut
1:17.13 usuga piirnev genisaretski mütopoeetika
1:18:19 märgid, sümbolid, rituaalid
1:19:07 nirvaana igal teel võimalik
1:20:14 Margus Ott Meister Ekhardist
1:20:57 kui ei ole oma talmudit kaasas, siis oled tühi vastu võtma
1:22:19 õigel ajal õige Talmud
aja kolm sisu
1:23.03 Cronos, Kairos,
1:24:01 kas tarkus vanadusest või europensionist
1:25:15 argielust välja, mängu, tagasi argielu
1:26.07 Lotman elu ajal ei olnud Eestis nii populaarne kui praegu
1:27:12 Lotmani rizoomne ilmumine, ilma bürokraatiata
1:28:25 humanitaarlased pole seni kogenud jõnksu, pööret
1:29:18 lotman vundamentalistlik?
1:30:45 kaugmõju ja lähimõju
1:33:07 subjekt nagu inimene või organisatsioon
1:35:00 tarkuse faasid elus
1:38:37 täna kujunes seminar, exinimese stiilis
1:40:22 Faili sisukorra tegemisest tegijale
1:42:01 Kaupo leidis usu teema?
1:44:24 SU klipi teema....joonistan, nagu Haanjas lootsin saavat
Tellimine:
Postitused (Atom)