pühapäev, 24. veebruar 2013

HARIDUS - kaamelisaatuse põhjus ja silt.

Sageli võetaks Eestimaal üles jutt, et haridusega tuleb midagi teha. Et lausa 1:0 ära teha.
Ma olen sellega väga päri.
Hariduskorraldus  tuleb koos  juurtega nii puhtaks kitkuda, et see nimi ka unustataks igavesti. Kõik kirjakohad selle sõnaga tuleb üles otsida, see sõna ära ära kustutada ja kui suudetakse - uue adekvaatse sõnaga üle kirjutada. Seda paha sõna väljakammimist ja kustutamist tuleb teha Haridusametkonna ohvitseride ja allohvitseride endi prillide ja kätega, pikendada selleks töölepingut kolmeks kuuks. Kolme kuu vältel tuleb moodustada uus  seltskond uue ja adekvaatse elupraktika elamiseks. Eeskuju saab sõbralikust Gruusiast, kus 3 kuu  jooksul tehti ära puhas miilitsa väljavahetamine politseiga.

Aeg-ajalt on juttu kontseptsioonist aga märksa vähem eestlaste ühest semiootilisest piirajast - sõnast HARIDUS. Eesti rahva (ja isegi eesti inimeste) kriitiline mõtlemine  on semiootilistest võtetest krampis. Üks Peterburi juurtega eestlane ja tema õpilased on mitmekümne aasta vältel (kõige paremas usus - muide), produtseerinud üsna palju semiootilisi tekste. Kirjauskne eesti rahvas (ja  isegi enamik inimestest)  on langenud  lummusesse märkidest. Kui varem oli vaimul mõnus ajaloovundament, siis semiootikaga sai vaim lisaks veel ühe suupärase varjupaiga, et maise eluga distantsi hoida.

Raske südamega mängin siin kaasa seda märkide mängu. Loodan, et  haridusrevolutsioonis kaovad aukohalt eksitavad ja kammitsevad asjad, nagu ka siinkohal kõneksolev sõna HARIDUS.

Selgitan lähemalt.
Niisiis, millest seisab koos sõna HARIDUS.
Ma esitan kolm selgitust, esimese rahvaliku ja kaks sellist mis sobiksid "akadeemiliste püünede pääle".

 1. selgitus, rahvalik.
Ilma kõrgeid litsensse omamatagi tunneb eesti inimene (ja isegi rahvas), et see sõna koosneb kahest osast.
1. HARI- , minu lapsepõlvemail üteldi "pürst", see millega põrandat pühitakse jne.

2. -DUS   esimesel pilgul ei tähendagi see midagi. Eri-litsensiga lugejad tuvastavad siin ehk mingi kavala suhviksi või muu viguri, mille tundmise eest neile palka makstakse.
Teist korda lugedes pole raske märgata, et -dus on pehmemalt väljendatud  osutus neljatähelisele sõnale, mida mõnedes kultuurides on keelatud isegi ütelda - see neljatäheline, millega tähistatakse kohta, kust kogu inimsugu koos Jeesus Kristusega (ja suurem osa faunast) Maa peale on ilmunud. Just see emaspoolus inimsoo ürgsel allikal.
Noored hariduse refomaijad. Aeg -vabadussõja aastad

Viimane käsitlus on aeg-ajalt üle maa inimestel tõstatunud. Näiteks - ligi 100 aastat tagasi Rõuge kihelkonnas, tolsamal aastal kui kirikutorn kahuritules kannatada sai, oli teema kuum. Kihelkonna tähtsaimas XXXXXasutuses (soovitan seda eksitavat sõna kõigil vältida!) - Rõuge Kihelkonnakoolis olid kaks Munakülast pärit koolipoissi kirjutanud seda neljatähelist sõna  esinduslikul Maailma poolkerade kaardile. Munaküla poisid olid seda sõna kirjutanud kaardie mitmesse kohta, mulle ei ole teada täpselt millistesse kohtadesse. Igatahes oli see asi koolijuhataja Antoni jaoks kui mittte katastroof, siis peavalu, sest lisatud kirjutuste tõttu ei saaanud, normiks tunnistatud maateadust selle kaardi abil enam õpetada. Seda keerulisem et raske sõja aeg jne. Kuidas asi lahenes, ei ole mõtet siinkohal pikemalt seletada. Sest ajalugu kirjutavad litsenseeritud võitjad.
Ja HARI-DUS kohta - milleks see tüütu HARI alguses kui nii mahukassõna teine pool.

Osal lugejaist võib vilksatada mõte autori halvast maitsest ja moraalist jne, et püüab köita tähelepanu  altpoolt-naba-ainet sõnudes.
Riski sellise sõnumisega ma võtan teadlikult. Sest akadeemilisel viisil seletades on sõna toonus nii roiutav ja haige, et ilma rahvaliku vürtsita sõnub  senisest suurema jääaja tulekut ajudesse. Sõna HARIDUS on
  • orjalik,
  • madal,
  •  masendav
  •  ja lisaks Põhiseaduse vastane.
Haridus Andrus Saareste sõnastikus.


2. selgitus, kõlbab püünede pääle.
HARIDUS Alo Rauna või  Andrus Saareste (1892-1864) sõnastikus. Saareste sõnastikus on must-valgelt juhatatud, et haridus tuleb harjast või pürstist.
 Lehekülje lõpus  selgub märksa hullem - haridus on saksaks-saamise vahend. Haridus toimib praegust 1992. a. põhiseadust eitavalt, alates  preambulast.

Ei ole vaja nüüd arendada ekstra dialektikat ja semiootikat, et ühest küljest ja teisest küljest, et enne sõda ja Saarestel tähendas haridus seda ning mei ajal hoopis toda.

Valgustus-sajanditest peale on haridus olnud rahva harjutamiseks kaamelisaatuse vaimus. Iga ori hakkab armastama oma aheldaid. Eestlastel on võetud hariduse  termin higilõhnalisest põllutöö maailmast.
"Kes ei oskand lugeda, see sai tukast sugeda." Piisava sugemise (st harimise järel) hakkab rahvas (ja inimeselaps ka) lugema. See on olnud moraal.

3. seletus, püünede pääle.
Friedrich Nietsche osuta juba  aastal 1883, et Euroopa vaimul on  kaameli mentaliteedi needus, et tuleb läbi teha muutused. Zarathustra esimene kõne inimestele - Kolmest_moondusest.html

Juhan Liiv kirjutas alles  1905. a.  et  "ükskord on Eesti riik!"

Mõlemad need mehed lõpetasid elutee vaimuhaige diagnoosiga. Terve mõistusega inimesel on nende meeste elu tipphetketelt palju õppida.

Me saam täna aru, et kartulivaol küürutavale maarahvale võis haridus vägagi asjakohane olla.

Saatuse tahtel on osutunud eesti HARIDUS paljude keelte keskel kõige kaamelivaimulisemaks. Nagu teisedki Lääne  kultuurid, ei ole me lahti saanud kaamelisaatusest, meil veel lisaks ka see sõnaline kammits HARIDUS.

Võrdluseks mõned teised keeled:
ladina educo  (suureks kasvatama, toitma, elatama....
ing     education
saksa Bildung (von ahd. bildunga ‚Schöpfung, Bildnis, Gestalt‘)
hisp   -    La educación, (del latín educere 'sacar, extraer' o educare 'formar, instruir')
rootsi -    utbildning är den, ofta
soome - koulutus
läti - izglītībal ("glit" tüvi peaks tähendama ilusat, siledat.... iz on eessõna.
leedu - Švietimas (valgus....
               mokslinimas (arusaamine, õppimine
vene - образование. (Kuju, eeskuju, moodustumine.)

Märkus: siintoodud  teiste keelte sõnaseletused on küllalt masinlikult, pealiskaudselt  tehtud.  Võivad olla vigased.

Nii raskemeelset, kaamelisammulist põhja kui eesti sõnal  HARIDUS - teistes keeltes selle kohapeal ei ole. Rohkem sädet ja helgust on teistel.

Maailm otsib uut haridust. Eesti ilm vajab sellele ka uut nime.

1 kommentaar:

  1. Küsisin Kalle Kasemaa käest, et mis tüve juudid hariduse puhul kasutavad. Tema kiire vastus oli et TEADMISED

    VastaKustuta