Imestus. Ahaa! Näpuganäitamine. (Castellsi puhul)

Praegusest elust arusaamiseks tuleb tunnistada seda domineerivat toimet, mille on omandanud ülemaailme kaasaegne informatsioonivõrk ja teised suured võrgud. Võrk on nagu õhk - me tarbime teda, ise sageli märkamata kui uppunud me selles oleme ja kui intensiivselt see meid endasse imeb.

Võrguühiskonna autoriteetseim akadeemiline seletaja on sotsioloog Manuel Castells.(s.1942 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Manuel_Castells

Triloogia - Information Age (Infoajastu; 1996-1998).


Castellsiga seoses on tekkinud mul kolm isiklikku suhtumist - 1. IMESTUS; 2. AHAA. HEUREKA! 3. NÄPUGANÄITAMINE.

1. Imetsus on mul eestlaste ignorantsi üle, mis valitseb  Castellsi ja võrguühiskonna akadeemilise käsitluse vastu. Eesti keeles on siiani Castellsilt ainult üks peatükk Pekka Himaneni raamatus.
Eestikeelsed targutused võrgust on intuitiivsed või tehnikaülikoolist  pärit. Võib olla ka noorema konsumeraadi (tarbijaskonna) kogemusest kantud.
Miks pole jõudnud võrgumõistmise loogika eesti inimeseseletusse?

2. AHHAA! TÕEPOOLEST ! Seda oletasin mina ka! Nii ütlen ma Castellsi seletuse peale, et üheks võrguühiskonna sünnijuureks oli 1960 aastate protestikultuur, eriti 1968. aasta prantsuse üliõpilasliikumine. Nende aastate Lääne-Euroopa oli oluline  vabameelse populaarkultuuri sünniks, see levis raadio ja TV kaudu üle maailma, isegi sotsialismileeri. 1960-date vaba vaimuga tegijate tõttu ei püsinud arvutiside USA armee salastuses vaid noortest spetsialistide akergel käel levis kohe laiemalt.
Ida-eurooplased saavad sellest osa suure hilinemisega. 60-date aastate Ida-Euroopas toimus ka vabadusliikumine aga see jäi must-valgesse poliitilisse loogikasse. Ida-euroopa 60-date vabadusmõte arenes eeskätt viisavabaduse tähenduses ja vaimses sisu oli 20-sajadi sotsialistliku reaalsuse eitamine, pöördumine sõjaeelsesse  kuldaega. Sõjaeelne elusisu oli aga 19 sajandi vaimus, kunagi Herderi sõnastatud.
Selles vaimus taasiseseisvus Eesti, selle vaimuga püüame summutada 21.sajandi turbulentse.
"Uue aja keerised pole mõistmiseks! Ajud tuleb raamida 19. sajandi ettekujutuses." Niimoodi mõtleme ja laulame. 

3.NÄPUGANÄITAMINE. Minu arust on Castellsi seletuses siiski üks lünk, millele tuleb osutada. Selle lünga praktiliseks täitjaks saaks olla just eesti-mõõdus vaimuaktiivsus.

Kõigepealt: Castellsi põhiteesidest üks on eesti või udumurdi (veel enam Võru, mulgi, Sõru, Haanja jne) vaimu jaoks väga oluline, ja jälle pole meie maile jõudnud.
Tegelikult - eestikeelses netis see ringleb:

See on idenditeedi probleemist praeguses maailmas. Keegi on tõlkinud niiviisi:
"meie ühiskonnad struktureeruvad üha enam
Võrgu
ja Mina
bipolaarse opositsiooni ümber"

 Võrk tähendab uusi, võrgustatud organisatsioonivorme;
Mina tähendab mitmesuguseid praktikaid, mille abil inimesed püüavad taaskinnitada identiteeti ja tähendust kiire muutumise maastikul.

Nüüd tuleb osutada, et Castellsi  ei ava lausejuppi "MINA tähendab mitmesuguseid praktikaid". Täpsemini - Castells läheneb nendele mitmesugustele praktikatele ainult globaalsest, suure võrgu otsast. Seletades diipolist "Võrk ja Mina" kipub ununema "Mina" lähem ümbrus - Minust pereliikmeni, Minust naabrini, Minust klassikaaslaseni jne. Tahaplaanile on nihkunud mitmete põlvede jooksul ja eriti viimastel aastakümnetel jooksul silmast-silma  kommunikatsiooni praktika, kõik need ürgsed suhtlemismoodused mis loodusest päri, mis ilma tarkade leppemärkide ja tehnoloogiateta toimuvad. Või alles paar põlvkonda tagasi üsna hästi toimisid. Seesama inimese silmast-silma suhtlusvõrugustik on ka VÕRGUSTIK, see on samuti skematiseeritav võrgu- ja kommunikatsiooniloogika alusel.
Aga see teema ei ole populaarne. Ainult müügimeeste koolituses tuntakse huvi silmast-silma suhtluse meisterlikkuse vastu. Aga see on siiski valdavalt ühe pooluse domineerimise suhtlus. Niisama nagu jätkub koolipraktika ühepolaarsena.



Olen näinud lähedalt, kuidas on kidunud võrukeelne  lähisuhtluse toonus: kalendris tiksusid 20. sajandi lõpukümnendid, aktivistide töökavade ja tegevuse aluseks said 19. sajandi ideaalid. Taasisesisvumise aegne olustiku analüüsi võimetus on mõistetav, aastakümneid oli viljeletud lihtsakoelist mustvalget vundamentalismi - ühed punalipulist, teised rahvuslipulist.

 Kõige viimaste aastakümnete elupraktika tõi maailma võrgustikulise korralduse.
Küllalt arusaadav, et "suurtes keeltes" töötav võrgustikuteoreetik Castells kujundas oma õpetuse nn "suure silmaga võrgu" jaoks. Sellises suure silmaga võrgus  kahesilmavahele jäämise saatusest ei pääse ei võrulane ega sõrulane. Kui väikestes kogukondades - kohaliku keeletunnetusega või rohujuurevisa eluviisigaja kõigis teistes -  otsitakse oma kestmise teed ja mehhanismi, siis tuleb arvestada et praeguse maailmas on Herderi loogika asemel oluline Castellsi loogika. Niisama tuleb mõista, et Castellsi ja co sõnastatud võrgustikupilt on lähisuhtluse   "kapillaarvõrgustiku" osas puudulik.

Loomulik oleks, et väiksema koosluse  vaimus võrsuks ise uue aja lähikommunikatsiooni praktika. Suure-silma võrgus on küllaga loovat mängulusti, et sellisele väikse-võrgu võrsumisele/taastumisele vastu tulla. Selle mängulusti heaks teejuhiks on Castellsi noor kolleeg Pekka Himanen

Silmast-silma võrgu puhul on   paras mõistatus, miks pole sellekohased olemasolevad praktikad siiani lõimunud suure võrgu  loogikaga, kestavad marginaalsete huviklubidena. Vt lingid allpool.
http://exinimene.blogspot.com/2013/02/stsedrovitski-kooli-seletus-lootuse.html
http://exinimene.blogspot.com/2013/02/tartu-ja-eesti-mottetalgud-lootuse.html
See on ka juba eraldi jutt.

---------------
Kokkuvõtvalt, see kolmas osa siin on lihtsalt väike vihje väga olulisele suurele teemale. Kui see teema käivitu, siis käivituvad arvukad koolkonnad ja praktikad. Kui ei käivitu, siis elab aimatav arvukas tegelaskond mõnusalt surmani, televiisorit ja õlut nautides.