Mis on ja mis toimub, kui miski muutub.

Praegu tunnistavad paljud, et miski muutub. Paljudes valdkondades on muutumine. Muutumist leidub rohkem kui mõnusat püsivust; rohkem kui  tüütut  ja hulluks ajavat püsivust.

Kadunud laulukeele õpetuse ümarvaade 24. I Viljandi pärimusmuusika aidas. (Taive Särg)

Lugedes osutatus, kuis ühe valdkonna tegusad ja huvilejad inimesed  seletavad oma jäämise ja muutumise mõtteid, tuli tahtmine ütelda, et sellised püsimine <> muutumise arutused on viljakamad, kui teemas osalevad  mitmete  valdkondade võitlejad. Sest palju valdkondi teadvustavad  ju praegu  oma (püsimine <> muutumine) teemat.

Üksi või üheskoos?
Elu ongi ainu üks pidev (püsimine <> muutumine). Kuivõrd üksi või üheskoos teistega me seda teeme, võib tunduda vaba valikuna. See peab kah - paika, mõnel määral. Elukaared võivad olla vägagi erinevad, igaüks peaks suutma midagi ise oma elus korraldada...
Aga mõtleme kahest punktist elukaarel, mis enamus elude lõikes  on küllalt sarnased: suremine ja sündimine

Sündimine on ühistegevus

 Suremine. Suremist meist keegi kogemuslikult ei tea. Aga küllalt loomulik on arvata, et sureme kõik üksi. Surija ümber võib olla häid teelesaatjaid, aga osaleb ses minekus ikkagi üks. Surija on individualist. Ma ei tea, kas mõrva puhul on teisiti? Et tapja ja tapetav on mõlemad osalejad?

Sündimine. Sündi oleme kõik kogenud, aga mis vingerpuss - me ei mäleta sest midagi. Ainult udused mälestused ema juttudest. Ainult viimastel kümnenditel on levinud sündimise filmimine. Võib olla aitab filmimine kedagi, kui saab vaatleja positsioonis hiljem oma sündi ja esimesi hingetõmbeid vaadata, küllap on mina tunne sellise vaate omajal teistmoodi, rikkam.

Aga tagasi teema juurde: kuivõrd sünnime üksi või üheskoos? Sündimine on pigem rohkem ühistegevus - peale sündija on füüsiliselt asjas hõivatud ka sünnitaja. Vähemalt duett. Ja sünnitaja on palju tõsisemalt sünnituses tegev, olen aru saanud.
Veel enam! Rahvas nimetab "suure vaeva nägijaks" hoopis isa. Tõsi-materialist võib isa osaluse vaidlustada, ja salata ja välistada. Sellist kommet esineb. Aga üldsoovitatav on ikka et suure vaeva nägija oleks asja sees ja osaleks täiega kõigis etappides, veel enam - osaleks täiega pikalt enne ja pärast ikka ka,  koos kogu oma -  taristuga.

Ei hakka pikemalt  kulutama kirjapinda - võtan kokku:

suremine - üksiarendus
sündimine - ühisüritus.
Elukaare  kaks  suurimat ja tähtsamat tundi   -  suremine seletatav kui üksiarendus ja
sündimine - miinimum 2-3 inimese füüsiline osalus ning sageli ja soovitavalt terved konsiiliumid ja taristud käsipidi sees.

Moraal:
Muutusi mõistatades  ja muutes tuleks eelistada  sünni mõtteriimi, kuhu mitmeid osalisi-manulisi mässitud.