Mitme põlve jooksul oli ka Eestis kujunenud valgustuslik dualism - mõte ja sõna oli inimeste juurest ära viidud ja pakitud ilusatesse siledatesse mudelitesse, seatud voogama kõrgeis kanaleis, sätitud mitmesse sorti - sinimustvalgeks ja punaseks ning veel mõneks marginaalseks. Dualismi lõhet maskeerib demokraatiausk, et igal soovijal on seadusega garanteeritud võimalus ise tõusta mudelitemaailma defineerima - riigikokku, ülemnõukogusse, keskkomiteesse, ülikooli ja üldse kõigi ülistandardite juurde.
Valdur Mikita väidab, valgustusdualistlikus Eestis leidus siiski veel 70-datelgi lõhestamata ilmaga kartulirahvast.
Tartu Riiklikus Ülikoolis ei olnud loomulikult kartuliinimesi, aga paljud ülikoolimüüride vahele jõudnutest hindasid inimese väärtust mudelitest kõrgemaks või vähemalt võrdseks. Arvatavalt sellises meeleolus hakati TRÜ-s - mudelite-maailma olulises asutises - vaatama tagasi inimeste maailma, heietama mõtteid tarkuse toomisest mudelite kõrgest maailmast üliõpilastele ja inimestele lähemale. Üldtuntud põhjustel ei jõudnud need TRÜ õppejõud liitlasi otsides mitte Pariisi 8. Ülikooli vaid Moskva Metodoloogilise Ringi üritustele. Eestlased hakkasid Moskva koolkonna ODI-mängudel osalema küllalt alguses, arvatavalt 1980 aastal enne kevadet.
Esimeste mõõduvõtjad olid Valdo Ruttas , Jüri Plink, Toomas Hansson, Mati Pärn
 |
| Valdo Ruttas poseerib Helmes, mõttetalgute loo tähtsas kohas |
Järgnevatel aastatel korraldati Käärikul mõned ODI-struktuuriga suurüritused NLiidu kõrgkoolide õppejõudude täiendkoolituse eesmärgil. Minu teada olid need nädala jagu pikki päevi väldanud üritused sadakonnale inimesele, sisuks oli vastava eriala õppekavade väljatööta mine. See oli tookord 180 graadi pööre õppejõudude töös. Aastakümneid olid õppejõud vaadanud kõrgemalt tulnud juhtdokumentidele "alt üles". Nüüd said õppejõud ise oma töökogemuse ja reaalsuse tundmisele toetudes koostada oma valdkonna juhised.
Väga sisukaks arenguväljaks Eestis kujunes koolifüüsika. Tava oli korraldada igal koolivaheajal füüsikaõpetajate täiendõppe päevi. Metodoloogilise kogemuse alusel muudeti akadeemilised teadlaste ja ametnike ülevalt-alla koolitused õpetajate endi kompetentsi ja kogemuse põhiseks, niimoodi kestis 5-6 aastat füüsikaõpetajate harjumine kollektiivse mõttetegevuse võtetega.
1986. a. tuli päevakorda õppetöö ümerkorraldamine nõukoguaegsetelt Moskvast kehtestatud standardilt omamaiseks ja inimeselähedaseks. Füüsikaõpetajatel olid nüüd selleks väga valmis.
Töösessioonid pikkusega 3-11 päeva.
Uus programm
Uues õpetamismetoodika
Uus õpikomplekt, õpikud
Füüsikaõpetamisele oluliseks peeti algklassides eelnevalt õpitavat, seepärast kaasati algklasside õpetajad.
Algatati mitmeid haridusinitsiatiive Eesti Haridusselts, Haridusfoorum
Kõigest sellest pikemalt on kirjutanud Ene-Silvia Sarv.Ene-Silvia Sarve tekst
Kuna uue kogemuse saanud füüsikaõpetajaid oli kõikjalt üle Eesti - aktiivsei inimesi oma kodukandis - siis levis kollektiivne mõttettegevuse praktika mitmetele aladele. Vedajate meeskond sai ulualust Agrotööstuse juhtimise kõrgesmas koolis.
Mahukaks teemaks kujunes põllumajanduseprivatiseerimise seadusandlus.
Seejärel omavalitsuste arengukavade koostamine
Näiteid erinevatest teemadest
• Suhtlemiskriisid – tśehhide täiendkoolitus Hollandis, vene koolide liitmine
• Innovatsioonid – paberivaba pangandus, uut tüüpi õpikud
• Reorganiseerimised – Põllumajanduspank, EKE, piimatööstus, majandid
• Seaduseelnõude alused – taluseadus, usuühingute seadus
• Arengukavad – vallad, koolid, firmad
• Strateegiline planeerimine – asutused, ettevõtted, riik
Esimestel aastatel peeti küllalt täpselt kinni venelaste ODI-mängu eeskujust. Ainult püüti vältida seal positiivseks peetavat konfliktsust.
Tüüpilistes ODI-mängudes on säilinudjälgi nn "valgustuslikust dualismist". Tark korraldusmeekond projekteerib kogu tööprotsessi eelnevalt paberipeal läbi, seejärel püütakse saadud orgprojekt vastavalt koostatud ajaplaanile koos teemat tundva rohujuuretasandiga läbi mängida (ellu viia). Iga tööpäevapäeva järel püüab orgmeeskond projekti päeval selgunud asjaoludele vastavalt täiendada või ümber teha.
Eestis kogeti varsti, et etteprojekteerimise etapist on vähe kasu. Reaalses mängus (tegevuses) selgub alati juba esimestel tundidel ettenägematuid muutusi - mõni oodatud tark ei ole saanud tulla, kohal on hoopis mõne teise aspekti valdaja või mõni energiline, kellest raske aru saada, mõni tähtis ettevalmistus on puudulik, mõni ootamatu võimalus jälle sülle kukkunud jne jne
Seepärast loobuti Eestis orgprojektist. Kolm põhilist momenti kujunes töösessiooniks.
- Ajakava ja töörütm. Kogemuslikult leiti optimaalne olevat 3 tundi rühmatöö pikkuseks ja 7 minutit iga rühma ettekande pikkuseks. Tähtis on ajaraamest kinni pidamine, et püsiks tempo ja ei vajutaks laiali, rühmad saaksid töötada sünkroonis, positiivne stress.
- Enesemääramine. Kes ma olen (meie oleme), tänases teemas, mis huvid, mis kompetentsid jne
- Protsessi refleksioon. Mis toimus, kuhu jõudsime, millises faasis, millised koostöömustrid, millised konfliktid jne
Niimoodi sai eestlastel tegevuspulsi aluseks mitte ettekirjutatud projekt vaid protsessi enda loogika.
 |
| Valdo Ruttas ja Jüri Ginter |
1986/7 aastal kujunes Eesti ODI-mängude arendajatel arusaamine, et vaja on rõhutada - tegemist ei ole mitte mängu vaid reaalse eluga. Adekvaatseks nimetuseks leiti MÕTTETALGUD
Kokku korraldati neil aastatel umbes 160 mõttetalgute töösessiooni, kogemuste kasvades kujunes optimaalseks sessiooni pikkuseks kolm pikka päeva.
Praktiliste tulemuste - konkreetsete dokumentide kõrval arenes osalejatel sotsiaalne kuulmine - arusaamine tegelikest rühma arengu etappidest, dünaamikast.
Mis faasid - enesemääramine, oma tõe hõikamine, oma positsiooni lootusettuse väljaelamine, konflikt, kaaslaste keele ja tausta mõistmise, liitlaste otsimine, lahenduse-pusle kokkusätitamine, lahenduse võimatuse tajumise punnseis, sünteesini jõudmine jne. Mida teha ühes või teises faasis, et edasi minna.
Mitukümmend inimest omandasid veenva kogemuse seltskonna liikumises, arenemises läbi erinevate faaside. (Vt. Talgugrupp )
Kõigi mõttetalgutel osalejate arv on mitu tuhat.
Eesti taasisesisvumise järel mõttetalgujate initsiatiivgrupi inimesed suundusid üksteise järel teistele aladele.
Viimane siinkirjeldatud meetodil mõttetalgu korraldati 1994 aastal.
Toonaste mõttetalgute korraldajatest osa koondus uuesti 2009. aastal kui MinuEesti korraldas üle-eestilise avatud ruumi töögruppide kampaania ja kasutas nimetust Mõttetalgud. 1. mail 2009. Kuidas arendada õppivas Eestis tegusaid mõtttetalguid?
2009. aasta 1. mail kokunenud seltskond võttis nimetuseks Talgujad. Talgujate tegevus on jälgitav foorumis talgujad.forum.co.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar