pühapäev, 10. märts 2013

Viie aastaga Eestis mõtlemine korda?

Kammisin "Postimehe" arhiivi. tahtsin leida 6. märtsi tükki Liis Kuresoo: läbirääkija või soojapuhur? , et sellele viidates siia blogisse tekst teha. Aga "Postimehes" on nüüd tava lood tasuliseks teha  ei saanud enam kätte otsitavat.

Leidsin aga samas sobiva, klikitava
Alar Karis: korrastada tuleks vaimu ja mõttemalle-karis-korrastada-tuleks-vaimu-ja-mottemalle/
27.02.2013 20:08
Alar Karis on Rektorite Nõukogu juhatuse esimees

Karise tekst  sobib mu mõtte tõukepunktiks samuti  praegu.
President Toomas Hendrik Ilvese ütles riigi aastapäeva kõnes teeme Eesti 100. aastapäevaks korda.

Karis tõlgendab:  "...tähendab see meie vaimu ja mõttemallide korrastamist. See eeldab  koristamise käigus paljude tarbetute asjade ära viskamist ja aegunud mõtetest loobumist, vabastades koha uutele ja värsketele ideedele, mis vaataksid kaugemale ette, kui me täna kohati kinnijooksnud mõistmises suudaksime."

Olen väga päri, et eelkõige vaimu ja mõttemallide korrastamine.

Kus täpsemalt oleks vaja selleks midagi muuta?
Kas hariduses? Esitasin ise siin blogis kaks teksti, hariduse mädaoleku kohta - eesti aegunud sõnakasutuse kohta   ja Voloviku arusaam praeguse hariduse mõttetusest üldse.
Kas muutusi alustada kõrgahriduses?
Üldhariduses?
nn Elukestvas hariduses?

Miks on kõrgkoolid nii kinnine konnatiik, et kõiksugu maailmatarkus ei jõua mõistliku ajaga ellu?
Kuivõrd on Eesti ses maailmakatlas "eriline sopike, et paksemat suppi keeta?" vaimusuppi?
Kas ja kuivõrd õppejõud ja teadlased ongi enam kontaktis meie konnatiigiga?

"Vaimse konnatiigi" piir polegi geograafiline vaid kulgeb ümber maailma ülikoolide. Ülikoolides pulbitseb (või vähemalt esineb) vaim, välaspool  pulbitseb ja areneb veel elavamalt - ELU ja tegevus.  Ülikoolides kõneldakse juba küllalt palju, et mõtelda on praegu vaja teistmoodi kui Kant ja temaaegsed targad juhatasid.Praegu on vaja mõtelda tegusalt - tegemisega koos. Paraku sellist mõtte ja tegemise ühtsust sagemini mõeldakse või räägitakse, märksa harvemini sellist ühtsust elatakse.

 Ja rahvas on nii harjunud (eestis - "HARITUD") mõtlemise mudelitega, et ei oska elu tähele panna, näeb ja räägib ja mõtleb ainult mudeleid.. Rahva seas on nii vähe inimesi, nad ei leia paraku  küünarnukitunnet ja libastuvad sageli MÕTTETEGEVUSE asemel rahvast teenivat ajupesu tarbima. Eesti kultuuris (ja paljudes teisteski) puudub hea selge sõna mõtte ja elu ühtsuse kvaliteedi tähistamiseks.

Alar Karise püstitatud mõtlemise korrastamise ülesannet näen ma eelkõige mõtlemise ja elamise koostoime ja ühtsuse õppimises. 5 aastaga selline kultuur kindlasti Eestis üldiseks ei saa. Loota võib, et tekivad mõned elujõulised ja seega ka laienemisvõimelised grupid.
Sellise grupi sisu juurde akadeemilisest äärest lähenemiseks sobib uurida
Mõttetegevuse baasskeemi  Wikis.
 See skeem võimaldab teha keerulisi analüüse ja ka piltlikku seletamist.

Nii võib näitena vaadelda , kuidas
 Wipp osutatud ajakirjanduslikus seigas
heideti kõrvale  M/K ja T piiril toimuvat kirjeldav tekst ja keskenduti M ja M/K piirile.

Niisama võib proovida selle skeemi kohaselt määratleda hetkel Eestis populaarse nähtuse - Rahvakogu suundumust. Kas Rahvakogu aitab kellelgi "teha mõtlemine korda"?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar